/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2009/12/16/283690t1h4f87.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on võimuliit kokku leppinud, et kõrgemate riigiteenistujate, sealhulgas riigikogu liikmete, palgatõus jääb järgmise aasta eelarvest välja.
Valitsusliit on rahvasaadikute palgatõusu edasi lükkamise osas üksmeelel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uue palgakorralduse aasta võrra edasi lükkamine oli selge juba eelarve esitamisel. Tava järgi ei saa sellist otsust välja pakkuda valitsus,vaid see peab jääma parlamendi teha. Vastav muudatusettepanek esitatakse 2011. aasta riigieelarve II lugemiseks,» lausus Rõivas.
Rahanduskomisjoni esimees selgitas, et muudatusettepaneku kohaselt jääb riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate riigiteenistujate palgakorralduse muudatus valmivast eelarvest välja ehk lükkub vähemalt aasta võrra edasi.
«Oleme valitsuskoalitsioonis kokku leppinud, et mingit palgatõusu kõrgematele riigiametnikele järgmisel aastal ei tule. See tähendab, et presidendi, riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate riigiametnike palku reguleeriva seaduse jõustumine lükatakse edasi,» kommenteeris Isamaa ja Res Publica Liidu poliitsekretär Margus Tsahkna.
«Valitsuskoalitsioon külmutas riigiametnike palgad koos kõigi teiste kärbetega ning nii peab see ja praegu jääma,» lisas ta.
Rõivase sõnul on Äripäevas ja Delfis avaldatud andmed riigikogu liimete 27-protsendilisest palgatõusust lisaks ka eksitavad. Väljaanded on palgatõusu arvutamisel võtnud arvesse riigikogu palgafondi kasvu järgmisel aastal. Tegelikult on palkadeks ette nähtud summa kasv tingitud sellest, et pärast järgmise aasta riigikogu valimisi tuleb lahkuvatele saadikutele maksta seadusest tulenevalt veel 6 kuu palk.
Riigikogu kantselei andmetel on selleks eelarves ette nähtud ligi 15 miljonit krooni.
Järgmise aasta riigieelarves kavandatud riigikogu liikmete töötasudeks on ette nähtud 84 941 977 krooni, millest lahkuvate saadikute hüvitiste maha arvamisel jääb palkadeks ligi 70 miljonit krooni.
2010. aastal on riigikogu eelarve riigikogu liikmete töötasudeks 66 822 120 krooni, ehk juhul kui esitatud muudatusettepanekut arvesse ei võetaks, tõuseks parlamendisaadikute palk ligi 5 protsendi võrra.
Eelmise aasta lõpul vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus seob 2011. aasta kevadest alates riigikogu liikmete ja mitmete kõrgemate ametnike palgad lahti riigi keskmisest palgast.
Seaduse järgi on kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot (81 362 krooni). See indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.