/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2010/04/22/353923t1h521b.jpg)
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitab, et ministeerium on viimastel aastatel põhjalikult muutnud teadus-arendusprojektide rahastamise põhimõtteid, ja pöörab muu hulgas tähelepanu ka võimalikule huvide konfliktile teadusnõukogus.
Kaitseminister Aaviksoo: püüame vältida huvide konflikte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo, selgub, et kaitseministeeriumil puudus enne 2008. aastat üldse igasugune teadus-arendusstrateegia.
Jah, see vastab ilmselt tõele. 2008. aastal sai sõnastatud mingi strateegia ja analüüsitud seda, mis tehtud on. Praeguseks on seda omaaegset tegevust oluliselt koomale tõmmatud, sest polnud veendumust selle tulemuslikkuses.
Te nägite toona siis, et midagi on kehvasti? Et on küll teadusnõukogu, kus on teadlased, kaitseväelased ja ministeeriumiametnikud, aga villa oli vähevõitu?
Strateegiline juhtimine oli nõrgavõitu ja seetõttu ei saanud see tegevus olla ka väga tulemuslik. Praegu on asjad minu arvates rööbastel.
Olen suhelnud endiste ja praeguste kaitseväelastega, kes tulistavad sageli selle teadus-arendustegevuse aadressil tuld ja tõrva. Samal ajal läheb neil vist meelest ära, et kaitseväe esindajad istusid ka ise projekte hinnanud teadusnõukogus. Kui rääkida ettevõtjatega, siis selgub, et kaitseväel endalgi puudus selge arusaam, mida neil meie piiratud teadus-arendusraha juures ikkagi kõige rohkem vaja on.
Olete õigesti aru saanud – eks see oma riigi kaitsealase teadus-arendustegevuse juhtimine ongi keeruline ja kaitseministeeriumil ei olnud selles vallas iseseisvat kompetentsi. Nüüd oleme rahastamisel palju maalähedasemad. Me ei püstita abstraktseid ja ebamääraseid eesmärke.
Jääb ka segaseks, miks sai omal ajal üks projekt nii palju raha ja teine projekt palju vähem, ehkki see teine projekt realiseerus kaitseväele kasulikul kujul, esimene aga mitte.
Siin tuleb paraku usaldada teadusnõukogu, mis on pandud kokku kompetentsetest inimestest – kui nad on otsuse langetanud, siis tuleb neid usaldada. Vaevalt et minister saab siin targemini otsustada.
Mis siis teadus-arenduse rahastamises nüüd on muutunud lisaks strateegia muutmisele?
Kõigepealt tugevdasime ministeeriumi enda kompetentsi teadus-arendustegevuse vallas. Teiseks oleme suunanud raha palju praktilisemate ülesannete lahendamisse.
Kolmandaks oleme hinnangute langetamisel teaduslike uuringute otstarbekuse osas hakanud tegema võimalikult palju koostööd Eesti Teadusfondi ja teiste asutustega.
Pöörame tähelepanu ka võimalikule huvide konfliktile. Ka teadusnõukogus on olnud inimesi, kes on valdkonna spetsialistidena olnud seotud tellimustega. Oleme püüdnud muutuda selles osas läbipaistvamaks.