Kommentaar

Kätlin Konstabel Foto: Erakogu

Psühholoogiline toimetulek pärast ootamatuid ja traumaatilisi sündmusi sõltub nii olukorra kriitilisusest, isikuomadustest kui ka ümbritsevate inimeste reaktsioonidest. Hädavajalik on toimunu lahtimõtestamine, paigutamine laiemasse konteksti.

Oluline on aru saada, et eelnevalt on inimene olnud igas mõttes väga piiratud keskkonnas, mida mõjutada pole tal pea üldse võimalik, ning pidanud elama vajadusega valmis olla väga erinevateks arenguteks – ka selliseks, mis võib lõppeda surmaga. Vabanedes sattutakse aga uuesti tavaellu, kus peab jälle pidevalt langetama palju väikseid otsuseid, hakkama saama enda ja teiste tihti segaste tunnetega, samuti ühiskonna ootustega sobida teatud rolli, olgu ohvri või kangelase omasse.

Isikuomadustest tulevad abiks paindlikkus, enesekindlus, emotsioonide reguleerimise võime. Viimane tagab, et ka väga stressirohketes ja kõrge ebamäärasusastmega oludes suudetakse keskenduda sellele, kuidas probleemi lahendada. Teisalt aitab emotsioonide juhtimise võime teadlikult valida neid hetki, kus saab end lõdvemaks lasta ja paluda vajadusel ka teiste tuge – isegi kui neile ei saa palju faktilist infot avaldada.