/nginx/o/2015/08/31/4434671t1h7bd2.jpg)
Veebruaris oma ema kallal vägivallatsenud mehele määrati rahaline karistus, mille kohaselt peab süüalune riigituludesse maksma 390 eurot.
Oma ema kallal vägivallatsenud mees pääses kerge karistusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlustuse kohaselt tungis mees 22. veebruari õhtupoolikul Pärnus asuvas eramus kallale oma emale ning lõi teda teadmata arv kordi pea- ja kehapiirkonda. Naine sai pindmisi pea-, selja- ja näovigastusi ning vajas ravi.
Mehele esitati kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 121 alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Süüdimõistmisel ootab karistatavat sellise teo eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Lääne ringkonnaprokuratuur otsustas kriminaalmenetluse lõpetada, kuna kahtlustatavat ei ole varem kohtulikult karistatud. Samuti puudub prokuratuuri hinnangul asjas avalik menetlushuvi ning «isiku süü ei ole suur». Mehele määrati kohustus maksta riigituludesse 390 eurot, millega ta ka nõustus ning mis tuleb tasuda hiljemalt 30. jaanuariks.
Lääne prokuratuuri pressiesindaja Annely Ermi ütles Postimehele, et avalik menetlushuvi lähtub menetluse otstarbekuse printsiibist. «Alati tuleb inimese mõjutamiseks esmalt valida kõige kiirem ja leebem viis, just seetõttu ongi seaduseandja ette näinud võimaluse teatud kuritegude puhul varem kriminaalkorras karistamata inimese osas menetlus oportuniteediga lõpetada, et hoida sellega ühtlasi kokku riigi ressursse, mis kuluks kriminaalasja uurimiseks ja kohtumenetluseks,» selgitas ta.
Erm märkis, et konkreetse juhtumi puhul võeti menetluse lõpetamise otsuse juures arvesse kahtlustatava varasem käitumine, juhtumi asjaolud ja olemasolevad tõendid. Nimelt ei olnud meest varem kohtulikult karistatud ning varem ei ole tema suhtes ka kriminaalmenetlust lõpetatud seoses avaliku huvi puudumisega.
«Sellist menetluse lõpetamist saab kohaldada, kui kahtlustatav on nõus vabatahtlikult kohustuse võtma. Kui see kohustus jääb täitmata, siis menetlus uuendatakse ja kui inimene edaspidi sarnaseid tegusid teeb, siis tuleb tal ka kriminaalvastutust kanda,» märkis Erm.
Mehele selgitati, et kui ta ei täida temale pandud rahalist kohustust, avatakse kriminaalasi uuesti ja saadetakse kohtumajja. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei selgu, kas mees ka oma tegu kahetses.
Haigekassal on tsiviilkohtumenetluses õigus süüdlaselt sisse nõuda kannatanu raviteenuse tasu 210 eurot.