Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Põlengus koduta jäänud koera elutingimused teevad loomakaitsjatele muret

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martti Kass
Copy
Pildil koerakuut.
Pildil koerakuut. Foto: Sille Annuk

Saaremaal Salme vallas Lahetaguse külas jäi pärast jaanuari lõpus toimunud kahe elumaja põlengut talu õue ketti üle kere värisenud koer, kelle elamistingimused ei ole üheksa kuud hiljem seal sugugi paremad.

30. jaanuari öösel pidid päästjad kahe põlema süüdatud maja kustutamiseks müttama üle põlve ulatuvas lumes ja vedama mitusada meetrit voolikut. Juba toona oli pererahva koer õues keti otsas ning värises nagu haavaleht. kirjutas Meie Maa.

Kuigi esimesed öökülmad on juba ära olnud, ei olnud möödunud nädala lõpul looma tingimused paranenud ja ta elas keti külge aheldatuna ukseta laudas, mille nurgas on prügihunnik.

Oktoobri algul taasasutatud Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Heiki Valner juhtis tähelepanu, et Eestis kehtib koerte ja kasside pidamiseks eeskiri, kus on kirjas nii keti pikkus kui ka see, milline peab koera kuut välja nägema.

Koer näeb Valneri sõnul räpakas välja, mis tähendab, et looma karvkattes võivad elada parasiidid. «Kui see tõele vastab, ei pea karvastik sooja. Kuuris prahihunnikus elaval koeral küll hea olla ei ole,» lausus Valner. Milline on koera tervislik seisund, saab öelda veterinaararst.

Märksõnad

Tagasi üles