Halvatud noormees palub abi

Foto: SCANPIX

Möödunud aasta kevadel kirjutas Postimees noormehest, kes hüppas mõtlematult pea ees Emajõkke ja jäi õnnetuse tagajärjel kogu kehast halvatuks. Nüüd palub seesama noormees sotsiaalmeedias abi.

Tartus elav 23-aastane noormees teatab Facebooki avalikus grupis «Elumuutvad abistajad» pikas avameelses kirjas, et on ise õnnetuses süüdi, kuid lisab, et tal on praegu väga raske ning ta ei taha oma perele igaveseks koormaks jääda.

Kirja aitas tal kirjutada tema õde, kelle kinnitusel viibib vend praegu kodus pere juures. «Aitasin venda, kuna tal on raske kirjutada pulgaga, mida ta suus hoiab,» ütles õde Postimehele.

«Tere, kallid heasüdamlikud kaaskodanikud. Tulen siia abi paluma oma tervisemurega, mis koormab mu pere materiaalselt, füüsiliselt ning mis veel kõige halvem - vaimselt,» alustab mees.

Ta selgitab, et rohkem kui aasta tagasi sattus ta õnnetusse, kui hüppas mõtlematult Emajõkke, tunnistades, et põhjustas sellega kõigile palju segadust ja valu. «Olen väga õnnetu sellepärast, kuid rõhutan, et tean, et see on minu enda süü, mis minuga toimub. Ometi loodan, et teie, kallid hinged, saate aru minu murest ning ka minu pere murest,» jätkab ta.

«Olen 23-aastane voodihaige noormees. Olen kaelast saati halvatud. Mu käed ja jalad ei liigu ega hakkagi liikuma, kui ma ei saa vastavaid protseduure enda seisundi parandamiseks,» ütleb ta.

Mees märgib, et tema perel ei ole kalliteks raviprotseduurideks raha. Samuti toonitab noormees, et tal on veel pikk elu ees ning ta ei taha jääda oma perele koormaks.

23. märtsil 2014 kella 17.07 paiku saabus päästjaile väljakutse, et Emajões on inimene. Lõuna prefektuur kinnitas hiljem, et mehed olid joomingu käigus vedanud kihla, et üks neist hüppab jõkke. 22-aastane mees hüppaski. Meedikutele kurtis ta pärast vettehüpet, et tema alakeha on tundetu. Õnnetuse päeval tähistas noormees tagantjärele oma sünnipäeva.

«Vette hüppamise tagajärjel vigastasin raskelt kaelalülisid ning jäin kaelast saadik halvatuks,» kirjutab ta. Ravi on olnud pikk ja selle aja jooksul on hakanud vaikselt liikuma tema parem käsi, kuid ainult randmeni. «Tundlikkus on vaikselt ka juba selga tulnud, seega on mul paranemislootust.»

Saaks ta ühegi käe liikuma, oleks kõigil juba tunduvalt kergem, tunnistab ta. «Saaksin ise süüa, asju võtta ja palju muudki teha. Selle pärast küsingi abi. Ma ei soovi selliseks jääda, ma ei taha olla oma perele koormaks ja arvan, et nemadki pole vaimustunud mõttest, et peavad hooldama ja toitma mind elupäevade lõpuni,» märgib mees

Tema peres on sirgumas ka kaks väiksemat last - tema viieaastane õde ja kümneaastane vend. 21-aastane õde käib tööl ja püüab igati aidata.

Möödunud kevadel rääkis mehe ema Postimehele, et ta oli näinud saates «Puutepunkt» lugu Hispaanias ravil viibinud Irast, kes sealt abi sai. Hispaanias olevat tema sõnul just sellise kahjustusega inimestele spetsialiseerunud raviasutus. Ravi olevat isegi odavam kui Eestis, kuid siiski väga kallis. «Ma ei suudaks ka kogu oma elu jooksul sellist raha teenida,» tõdes ema. Ira näitel teadis ta öelda, et üheksa kuud kestev ravi läheb maksma umbes 50 000 eurot. Ta lootis heade inimeste abile ja pöördus sotsiaalmeedias abipalvega oma tuttavate poole.

«Siis kui see õnnetus juhtus, palus pere inimestelt abi, et saata mind Hispaaniasse ühte kindlasse haiglasse, kus selliste juhtumitega tegeletakse, kuid kahjuks ei tulnud sellist raha kokku. See, mis tuli, läks kõik koheselt minu ravi ja hooldustarvete peale ning sai juba ammu otsa. Nii kaua on emal kaks töökohta olnud ja ta on üritanud kõike maksta,» ütleb mees kirjas.

Mees ise saab pensioniraha 280 eurot kuus, kuid sellega ei ela ära, ütleb ta. Mees meenutab, et talle tehti tema mõõtude järgi spetsiaalne ratastool. Renditi voodi ning spetsiaalne tõstuk, millega saab teda voodist välja tõsta. Ta on juba suur mees, üle 90 kilo, ning kogu ravi ja kõik hooldustarbed on väga kallid.

Ta vajab mähkmeid, puhastusaineid ja ravimeid. Igapäevaselt oleks vaja füsioteraapilist ravi. Kuid seda pole ta juba ammu saanud ja seetõttu väheneb ka võimalus kunagi täiesti terveks saada.

Ta oleks väga tänulik nii raha kui ka hooldusvahendite eest. Või kui keegi teab odavat massööri või füsioterapeuti või on nõus ise tulema ja aitama... Sellest kõigest oleks suur abi. Ja see ei aitaks mitte ainult teda, vaid kogu tema pere.

«Nemad ju ei ole süüdi, et mina niiviisi tegin. Nemad ei pea kannatama. Palungi abi ja nõu, mida ma saaksin veel teha peale raha ja asjade küsimise. Kõik hea ja abistav on oodatud. Uued ideed ja võimalused, kuidas olukorda leevendada,» lisab ta kirjas.

Mehe toetuseks on avatud spetsiaalne annetusteks mõeldud tema õe nimel olev konto SEB pangas.

Oodatud on kõik hooldustarbed, nagu mähkmed, kummikindad, lapid, niisutavad kreemid jne. Pere on nõus neid ka odavalt ostma. Ratastool on mehel olemas, kuid vaja oleks tõstukit.

Klassivend: me kõik oleme inimesed

«Inimestega võib juhtuda igasuguseid asju, kellega ootamatult ja kellega lolluste tagajärjel. Kokkuvõttes oleme me kõik inimesed,» ütles mehe kunagine klassivend.

«Tean, et ta on väga hakkaja, rõõmsameelne ja väga hea inimene, kuid antud olukorras vajab ta abi.»