/nginx/o/2010/10/31/457792t1h8249.jpg)
Eesti kurtide suurimaks mureks on viipekeele tõlkide nappus, kuigi alates 2007. aastast tunnustab riik eesti viipekeelt iseseisva keelena.
Eesti kurtidel on puudus viipekeele tõlkidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutselisi viipekeele tõlke on praegu kogu riigis vaid 24, kellest ainult seitsmele on see töö, mis ka leiva lauale toob, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Individuaalõppel põhinev viipekeelsete tõlkide koolitus on kallis ja nüüd on tekkimas reaalne oht, et nende juurdekasv katkeb sootuks, sest eelmisel aastal selle eriala üliõpilasi Tartu Ülikooli vastu ei võetud. «Ka sellel aastal kaalutakse riigi poolt, kas finantseerida seda õppekava või mitte,» sõnas Eesti Viipekeelsete Tõlkide Ühingu juhatuse esimees Regina Paabo.
Eestis elab 2000 viipekeelset kurti, kuid neid inimesi, kes pidevalt kasutavad eesti viipekeelt, on poole rohkem.