Unustatud mõisa iluravi turgutas sinist

Puurmani mõis. Foto: TPM

Puurmani mõisakooli vestibüüli sisenedes tekib tunne, et majas võiksid õppida vaid aadlipreilid ja junkrud, sest kes küll paneks rüblikud õppima 19. sajandi käsitsi maalitud tapeetidega seinte, marmorjooniste ning kuldornamentidega ruumidesse.

Tegelikult on see 137 õpilasega gümnaasium üks paljudest unustatud mõisakoolidest.

Unustatud seepärast, et pikki aastaid oli vana Puurmani loss justkui laostunud aadlik – oma väärikale staatusele üldse mitte sobiva välimusega.

Ühel päeval aga leidsid norrakad, et see vaesunud «aristokraat» vääriks meelde tuletamist ning andsid mõisa kordategemiseks miljon eurot ehk 15,7 miljonit krooni. Täpsemalt tuli raha norrakad algatusel Euroopa majanduspiirkonna arengutoetusest. Puurmani vald pani omalt poolt juurde veel 2,76 miljonit. Nii saigi Puurmani loss tänavu sügisel lõplikult tagasi oma endise hiilguse.

Mõne aasta eest oli kool remontinud mõisa teisel korrusel asuvad teenijatoad, kus praegu asuvad klassiruumid. Esimene ehk härraste korrus aga ootas pikisilmi uuenduskuuri.

Nüüd võib Puurmani gümnaasiumi pidada üheks terviklikumalt ja kaunimalt taastatud mõisakooliks. Iga detail on kas restaureeritud originaal või selle täpne koopia.
 

Puurmani mõisa lugu

Puurmani lossi ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu, kui Ernst Gotthard von Manteuffel vanem asus uut mõisahoonet kavandama. Ehitamiseni jõudis plaan alles tema poja ajal. Tulemuseks oli tõenäoliselt Eesti kauneim ja uhkeim neorenessanssi stiilis loss.

Puurmani mõisa lugu algab aga sajandeid varem. Nimelt ulatub see aega, kui Rootsi kuninganna Kristiina kinkis Buhrmeistrite suguvõsale 1645. aastal mõisa. Christopher von Buhrmeister, kes on maetud Tartu Jaani kirikusse, pärandas mõisa edasi tütrepoeg Eberhardile.

Eberhard von Güntersbergist sai (1654–1704) sõjaväelane ja kohaliku omavalitsuse ametnik. Nagu vanaisagi, oli ka Eberhard õnnistatud tütardega ning pojast mõisapärijat polnud kusagilt võtta. Nii jäigi mõis tema tütrele Margarethe Elisabethile, kes oli abielludes saanud Zoege nime. Zoeged muutsid aga 1795. aastal nime ümber Manteuffeliks.

Manteuffeleid teati Liivimaal juba 14. sajandist Zoege, Söge ja Szoege nime all. Puurmanis jäid nad aga enam kui sajandiks sealset mõisa valitsenud krahviperekonnaks. Nende hiilgava mõisahoone võõrandas 1919. aastal noor Eesti vabariik ning 1923. aastast on lossis tegutsenud Puurmani kool.