Läänemaal asuva Seenemetsa tee ehitustööd tekitasid möödunud nädalal palju vastukaja, Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on teede korrashoidmine RMK kohustus ning raha niisama tuulde ei loobita.
RMK tänapäevase metsatee ehitusest: uskuge, loeme raha väga hoolikalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Läänemaa poolsaare mustika- ja pohlametsas ehmatab marjulisi riiklik lööktööobjekt,» kirjutas metsaskäija möödunud nädalal.
Ta kirjeldas nähtut: «Tee algab kitsa kruusakattega metsateelt ja lõppeb metsas. Kokku ligi 1,6 kilomeetrit esmaklassilist sügavate eurokraavidega autostradat, ristumised metsasihtidega on välja ehitatud foorivalmidusega teeristidena.»
Seenemetsa tee asub Läänemaal Noarootsi vallas Einbi külas. RMK metsaparandustalituse tellitud ehitustööde käigus ehitatakse uus tee, mille pikkuseks on kokku 1,56 kilomeetrit. RMK kinnitusel kulub tee ehituseks ja ehitusjärelevalveks 67 640 eurot.
Noarootsi vallavanema Triin Lepa teada pole ümbruses asuvasse metsa plaanis midagi ehitada ning teed ümbritsev mets kuulubki valdavalt RMKle.
Küsimustele vastab RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
Miks on vaja väikest teelõiku keset metsa nii suurejooneliselt ehitada?
RMK-l on veidi üle 8000 kilomeetri pikkune metsateede võrk, mille korrashoidmine selleks, et nad oleksid läbitavad nii metsaveoautodele, marja- ja seenemetsas käijatele, niisama metsas uitajatele ja ka näiteks tulekahjude kustutamiseks kasutatavale päästetehnikale, on meie igapäevaseks kohustuseks.
Mitmel pool taolised metsateed lagunevad (Meenikunnos Praali metsamajast mööduv tee, Alutagusel Sirgala metsatee, metsateed Lääne-Virumaal, kus tee servas ei kannata isegi sõiduautoga sõita).
Tuleb tunnistada, et metsa majandamisega pole 1990. ja ka 2000. aastatel õnnestunud nii palju tulu teenida, et kogu teedevõrk ideaalses korras hoida, sellest siis ka puudused teelõikudes mitmel pool Eestis.
Viimasel viiel aastal oleme RMK teedeehituse mahud jõudnud viia sellisele tasemele, mida hoides suudame järgmise kümne aasta jooksul kõik olulised metsateed rekonstrueerida. Kümme aastat on loomulikult pikk aeg, aga raha kasutamisel on kahjuks piirangud.
Jääb mulje, et eesmärgiks on olnud suure rahanumbri kulutamine, milleks nii suuri kulutusi tehakse?
Korras teede olemasolu on RMK jaoks kriitilise tähtsusega. Uskuge, loeme raha väga hoolikalt.
Teede ehitamisel peame oluliseks seda, et nad lisaks kandvusele ning läbitavusele peaksid ka kaua vastu. Valdav osa metsateedest on pärit nõukogude ajast ning ehitatud 20-aastase projekteeritud kasutuseaga. Seejärel eeldati projekti põhjal tee täielikku ümberehitamist.
Kaasajal oleme hinnanud, et majanduslikult on otstarbekam ehitada pigem tugevam tee ja tagada heaperemeheliku hooldamisega selle «igikestvus», kui iga 20 aasta järel kogu tee uuesti üles kaevata ja uus ehitada.
Kas suur tee-ehitus metsas ei kahjusta liigselt looduslikku pinnast ega mõju silmale nagu võõrkeha keset metsa?
Mõistan, et mõningatel juhtudel võib selliselt ehitatud tee tavainimese seisukohast vaadatuna loodusesse mittesobiva või finantsiliselt ebaotstarbekana näida. Aga olen päris kindel, et kui ka tänavu sügisel jälle suurem vihmahooaeg tuleb või kevadel lume sulamise järel teid sulgema hakatakse, osatakse ka seda ning teisi sarnasel põhimõttel ehitatud metsateid juba hoopis paremini hinnata.
Metsateid on vaja selleks, et:
-korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega;
-tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks;
-tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral;
-aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele, seisab RMK kodulehel.
RMK pressiesindaja sõnul ehitatakse ja uuendatakse RMK tellimusel sel aastal üle Eesti 489 kilomeetrit metsateid, kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse 23 800 hektaril. Sellisteks investeeringuteks ja regulaarseteks hooldustöödeks kulub aastas 23,3 miljonit eurot.
2014. aastal investeeris RMK metsateede ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimisse ja hooldamisse 23,6 miljonit eurot. Selle eest ehitati ja uuendati 267 kilomeetrit teid ja taastati kuivendussüsteeme rohkem kui 7000 hektaril.