Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Savisaar külastas Levašovo memoriaalkalmistut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Tallinna delegatsioon külastas Peterburi kohtumiste raames ka Levašovo kalmistut.
Tallinna delegatsioon külastas Peterburi kohtumiste raames ka Levašovo kalmistut. Foto: Raepress

Peterburis toimunud Tallinna Kohtumiste raames külastas Tallinna linnapea Edgar Savisaar 30. oktoobril, poliitiliselt represseeritute mälestamise päeval, Levašovo memoriaalkalmistut kus meenutas NKVD repressioonide käigus hukkunud rahvuskaaslasi.


Oma mälestuskõnes meenutas Savisaar, et Levašovosse on maetud väga erinevatest rahvusest inimesi - poolakaid, leedulasi, norralasi, valgevenelasi, ingerlasi, sakslasi ja venelasi, vahendas Raepress.

«Meie mälestame hukkunud rahvuskaaslasi, sest need õudused ei tohi kunagi korduda,» ütles Savisaar mälestusmärgi ette leinakimpu asetades.

1937. aastal võttis NLKP poliitbüroo vastu otsuse, mille kohaselt tuli likvideerida kulakud, aktiivsed nõukogude korra vastased ja reeturid. Seda otsust hakkas ellu viima NKVD vastav komisjon. Kokku hukati selle operatsiooni käigus 1937. aastal 18 719 ning 1938. aastal 20 769 inimest. Nende matmiskohaks sai üheksa hektari suurune kõrge planguga piiratud maa-ala Levašovo külas. Hukatute hulgas oli umbes 2000 eestlast.

Memoriaal avati Levašovos 1989. aastal ning sama aasta sügisest on sinna lisandunud eri rahvaste mälestusmärke hukkunud kaaslastele. Eesti pani hukkunud rahvuskaaslaslastele mälestusmärgi 30. oktoobril 1999.aastal.

Matmiskohana kasutati Levašovot kuni 1954. aastani. Üldse on Levašovosse maetud ligi 47 000 inimest, kellest üle 40 000 hukati poliitilistel põhjustel.
 

Tagasi üles