Eesti suurim supiköök sulges uksed

Tallinna Sepa tänava supiköök on paljude jaoks koht, milleta on Kopli liine raske ette kujutada. Iga ajastu saab aga kord lõpu: hiljuti müüs linn liinid arendajale ja nn uue Kopli ansamblisse supiköök enam ei sobivat. Eile oli Eesti suurimas supiköögis viimane lõunasöök, sest kööki haldaval sihtasutusel lõpeb linnaga sõlmitud leping, mis paneb punkti kuus aastat kestnud ettevõtmisele.

«Ei panda kinni, nad tahavad lihtsalt majakese tõsta teise koha peale. Ega me saa söömata jääda,» ütleb supiköögi kuraasi täis kunde valjul häälel, kui kuuleb, et supiköök sulgeb uksed.

Majakest paraku teisele kohale ei tõsteta. Tõsi, seda teoreetiliselt taheti teha, küsides linnalt uusi ruume, kuid ükski linnaosa ei tahtnud asutust enda territooriumile. Nõnda ei jäänud üle muud kui praegusel moel oma tegevus lõpetada.

«Meil on väga kurb meel, kuna inimesed tegid pühendumisega nädalast nädalasse seda vajalikku tööd. Loodame, et väljakujunenud vabatahtlikule kooslusele tekivad uued võimalused, sest abivajajad meie ümbert pole kuhugi kadunud,» ütles SA Sõbra Käsi nõukogu esimees, Kalju baptistikoguduse pastor Erki Tamm.

Sooja supita abivajajad siiski ei jää. «Kuivõrd läbirääkimiste käigus ei soovinud ükski Tallinna linnaosa Sepa tänava supiköögi tegevuse ületoomist oma piirkonda, peame väga heaks lahenduseks, et meie partner Päästearmee, kes on igapäevase sooja lõuna pakkumist seni korraldanud Tallinnas kolmel päeval, on nüüdsest valmis seda tegema viiel päeval järjest. Samuti saavad Hoolekandekeskuses toitlustamisega kaetud laupäev ja pühapäev,» ütles Tamm.

Pikk järjekord

Kella 12 paiku oli Põhja-Tallinna supiköögi ukse taha tekkinud pikk järjekord. Suppi ootasid korralikult riides pensionärid ja räbaldunud rõivais kodutud. Oli ka noori inimesi. Enamik kundedest tundus esmapilgul kained ja kontaktsed. Kuigi elu on neid inimesi nuhelnud, on mingisugune optimism neis säilinud, vähemasti toidu osas, mis on uues kohas loodetavasti veel maitsvam.

Poole ühe paiku lastakse esimesed sisse, selleks ajaks olid lauad kaetud, et ligi 250 inimest toita. Sisse tullakse osade kaupa, sest kõik ei mahu ruumi. Menüüs on supp, vorstivõileib, mitmesugused pirukad ja kringel. Kõrvale soe tee, mida valatakse ka pudelitesse kaasa. Veel enne äraminekut on võimalik ukse juurest kaasa krahmata käär leiba.

«Supp on tavapärasest rammusam ja maitsvam,» ütleb parasjagu einestav mees, kes oli järjekorras üks esimestest. «Pidulikum täna otseselt ei ole, siin on ikka teisipäeviti olnud koogikesi ja pirukaid. Loodetavasti on Paljassaares sama hea toit.»

Ühe ajastu lõpp

«Ma olen istunud nende inimestega siin laua taga mitu korda ja igal inimesel on oma lugu, miks ta on siia sattunud,» ütleb Tamm. «Need lood on väga erinevad: on jäädud tööst ilma, suhte lagunemise järel on lõpetatud tänaval ja alkoholisõltuvus on kindlasti üks probleemidest. Olenemata sellest, vajavad kõik need inimesed abi, me ei anna siin ainult suppi, me oleme siin selleks, et anda usk tagasi.»

Supiköögi avamine kuus aastat tagasi oli oluline sündmus. «Kui tulin esimest korda Sepa tänavale, siis oli siin baar ja kõrval pidasid armeenlased toidupoodi. Minu ülesanne oli need ruumid nädala jooksul ära remontida. Mäletan väga hästi, et valimised olid tulekul ja linnaisad olid rahutud ning tundsid huvi, et kõik õigel ajal käivituks. Viimasel öösel töötasime hommikul valge ajani välja, et kõik toimiks,» meenutab supiköögi üks asutajatest Elari Puu. «Supikööki tuli avada mitu korda, sest kõik tähtsad persoonid ei jõudnud õigel ajal kohale. Sööjaid õnneks see ei seganud.»

Sepa tänava supiköögi asutasid koostöös SA Sõbra Käsi ja Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond 2009. aasta septembris. Algatust toetasid rahaliselt Saksa baptistid.

Sepa tänava supiköögi viimane päev - Spherical Image - RICOH THETA