/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» arutati täna muuhulgas selle üle, et kogu Eesti meedias leviv mitteametlik materjal tuleb just vene meediakanalitelt.
«Olukorrast riigis»: üks kaamerapilt Eesti poolt vaadatuna oleks olnud sündmuste ajaloolisust arvestades väga omal kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle jättis kergelt kibeda maitse pea tagaossa see, kuivõrd vähe informatsiooni andis välja Eesti pool, tsiteerin ühte Twitteri avangardi liiget: «Tegelikult oleks selle kõik kätte saanud ka veebikaameraga KAPO pressikonverentsilt». Kõik, mis oli huvitav ja portaalides levis, pärines Venemaa uudisteprogrammidest,» rääkis raadiosaadet juhtinud Ahto Lobjakas. Ta esitas saatekülalisele, Ekspressi ajakirjanikule Külli-Riin Tigassonile küsimuse, kas Eesti ajakirjandus pidigi Kohveri kaasuses end kõrvaltvaataja positsioonil hoidma.
Tigasson tõdes, et Eesti ajakirjandus on Kohveri kaasust puudutavas sündmustikust mitu sammu maas olnud. «Ju siis vene ajakirjanikud teadsid õigeks ajaks kohale minna ja Eestis said inimsed teada siis, kui asi oli juba toimunud.»
Tigasson ei nõustunud Lobjaka mõttekäiguga justkui ei peaks Eesti ametivõimud läbi ajakirjanduse avalikkuse informeerimist piisavalt oluliseks. «Võib-olla taheti, et enne ei saadeta teadet välja, kui asi on tõesti lõpuni kindel. Ka Dressen rääkis vene teleuudistes, et ta kartis, kas ikka vahetus leiab aset senikaua, kuni ta sellest sillast üle läks,» ütles ajakirjanik ning lisas, et ju ei tahetud Eesti poolt kohapeale täiendavaid segajaid. «Või siis seda, et saabub Eston Kohver ja tal on kohe juures kümned ajakirjanikud kaamerate ja fotoaparaatidega, samas pole ta veel oma perekondagi näinud.»
Lobjakas pidas siiski veidraks, et kogu videopilt, mida Eesti meediakanalid vahendavad, tuleb vene uudistereporterite tiimilt, kes sündmuskohale kutsuti ja kel lasti seal olla. Eestil samal ajal aga polnud ühtegi kaamerat. «Kujutan ette, et KAPO filmis seda, aga nad ei ole avalikustanud enda süütut materjali sellest, kuidas meie poolt vaadates see sild ületati,» kommenteeris Lobjakas, et praegu on vaid videopilt vene meedia kokkulõigatud kaadritest. Ta viskas õhku mõtte, et nende kaadrite paikapidavust saab kohapeale minnes kontrollida.
«Kui meile meeldisid kollased lindid ja me omistasime nii suurt tähtsust selle teema sümboolsele poolele, siis üks meie Eesti kaamerapilt sellest sillast oleks olnud sündmuse ajaloolisust arvestades väga omal kohal,» jäi Lobjakas oma arvamusele kindlaks.