/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/10/4264841t1he965.jpg)
Välisminister Marina Kaljurand ütles New Yorgis kestliku arengu tippkohtumise raames toimunud arutelul, et soolise ebavõrdsuse algpõhjus on hariduse puudumine.
Kaljurand: puudulik haridus tingib soolist ebavõrdsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haridus, mis on üks põhiõigusi, peaks olema tagatud nii tüdrukutele kui poistele,» ütles Kaljurand, kelle hinnangul on soolisel võrdõiguslikkusel ja naiste võimestamisel oluline roll kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
Kaljuranna sõnul on pikaajalise kestliku arengu seisukohalt väga oluline keskenduda naiste ja tüdrukute võimestamisele ning teadlikkuse tõstmisele. «Selleks pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng täna palju häid võimalusi. Just neid võimalusi tuleks kasutada hariduse kättesaadavuse suurendamiseks, hõlbustades hariduse omandamist ka kaugemates paikades,» lausus Kaljurand.
Ta kinnitas, et Eesti on oma arengukoostöös keskendunud nii naiste võimestamisele kui ka IKT kasutamise soodustamisele hariduses.
Samuti märkis Kaljurand ära iga inimese õigust otsustada vabalt oma seksuaalsusega seotud küsimuste üle. «Pekingi tegevusprogramm, riiklikud ja rahvusvahelised normid ei täida siin oma eesmärke, kui me ei peata stereotüüpsete arusaamade ning naistevastast vägivalda ja diskrimineerimist soodustavate sotsiaalsete normide ja tavade levikut,» selgitas ta.
Arutelul peetud sõnavõtus tervitas välisminister Marina Kaljurand kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmist ÜROs. «Mul on hea meel, et soolisel võrdõiguslikkusel ja naiste võimestamisel on läbiv ja oluline koht seitsmeteistkümne kestliku arengu eesmärgi seas,» rõhutas Kaljurand.
Reedel võeti New Yorgis ÜROs vastu kestliku arengu eesmärgid, mis hakkavad kehtima alates järgmise aasta algusest ning kestavad 15 aastat.
Kokkulepitud eesmärgid on rakendamiseks kõikidele maailma riikidele. Agenda 2030 on oluliselt laiaulatuslikum kui aastatuhande arengueesmärgid ja kätkeb endas sidustatult kolme mõõdet: sotsiaalvaldkonda, majandust ja keskkonda.