Sotsiaalpedagoog: muredega tuleb tegeleda enne, kui on hilja

Foto: SCANPIX

Kuigi õpilaste probleemidega tuleks tegeleda kohe nende ilmnemisel, jäävad muutused käitumises tihti märkamata ja reageeritakse alles siis, kui käitumine on muutunud absoluutselt talumatuks, leiab Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv.

Erivajadustega lastega tegelev Värv rääkis Postimees.ee’le, et probleemse käitumise taustaks olevate põhjusteni on õpetajatel sageli keeruline ja vaevarikas jõuda. Siin peaksid appi tulema tugispetsialistid, kuid vahel on lapse käitumist selleks ajaks juba raske muuta. «Negatiivset käitumismustrit süvendab tihti see, et koolis tekib mahajäämus (või tekib negatiivne käitumine mahajäämuse tõttu), mida aga tavaklassis ilma lisajõududeta on keeruline tasandada,» lisas Värv. Kindlasti peaks tema meelest süüvima lapse probleemi põhjusesse, mitte aga süüdistama õpetajat või kodu.

Ta osutas, et n.ö murelapsele võib õige õppevorm olla nii tavaklass koos asjaliku abiga, Tootsi klass kui ka erikool. Kõige õigema õppevormi leidmisel aitavad vanemaid kohaliku omavalitsuse  juures olevad nõustamiskeskused ja nõustamiskomisjonid, kellel on infot kohalike võimaluste kohta ja ka piisavalt pädevust erinevate erivajaduste märkamiseks.

Teistsugused õppemeetodid

Värvi sõnul tituleeritakse probleemseteks õpilasteks sageli need, kes ei mahutu normi ning ei ole võimelised õpetatavat vastu võtma tavapärases akadeemilises loengu vormis. Samas võivad need samad lapsed olla väga võimekad.

Selliste lastega tuleks kasutada erinevaid aktiivõppe meetodeid ja ka näiteks õuesõpet: «Nad peavad asju rohkem ise oma silmaga nägema ja oma käega katsuma.» Näiteks käib ta oma kooli lastega erinevatel matkadel, viies nad välja neile nii raskest koolikeskkonnast. Seal on võimalik õhtul lõkke ääres või koos süüa tehes luua hoopis teistsuguseid suhteid, kui see on võimalik koolimajas.

«Taolised koolimajast väljaskäimised annavad lisaks ka võimaluse erinevate sotsiaalsete oskuste treenimiseks – kuidas saada hakkama grupis, kuidas üksteist usaldada, kuid kõige olulisemana annavad lapsele eduelamuse. Nii saab laps, kes koolitöös on nõrk, võimaluse paista silma oma elulisemate oskustega ja saab selle eest ka grupi positiivse vastukaja,» selgitas Värv.

Tema hinnangul ei ole kool oma olemuselt juba ammugi pelgalt hariduse andmise koht, kuivõrd järjest enam on suurenenud kooli sotsiaalne funktsioon: «Me ei saa arvata, et koht, kus õpilane peab veetma suurema osa oma päevast, jätab tegelemata ilmnevate probleemidega.» Värvi sõnul saab kooli põhifunktsiooni – õpetamist, teostada vaid siis, kui õpilase muud vajadused on rahuldatud. «Mõelgem kasvõi Maslow püramiidi peale. Eneseteostus ja haridus on üks kõrgemaid vajadusi, enne selleni jõudmist peab olema kõht täis, riided seljas, ja mis kõige olulisem, ka turvaline tunne,» näitlikustas ta. 

Postimees kirjutas täna 9. klassi astuda soovinud 16-aastasest käitumis- ja õpiraskustega noormehest, kelle vastu võtmisest seitse kooli keeldusid.