:format(webp)/nginx/o/2010/05/07/363269t1h72ea.jpg)
Kaitseministeeriumi asekantsleriks mittevalitud julgeolekuekspert Margus Kolga pöördus oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole, sest avaliku teenistuse seadus ei lubanud aastate eest korruptsioonis süüdi mõistetud ja karistuse ära kandnud Kolgat sellele kohale valida. Õiguskantsler leidis avaliku teenistuse seaduses vastuolu põhiseadusega.
Margus Kolga juhtum võib muuta siiani avaliku teenistuse konkursside läbiviimise tingimusi, sest praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi avalikus teenistuses töötada inimene, kes on pannud toime riigivastase kuriteo, olenemata sellest, mida riigivastane tegevus endast täpselt kujutab ja kas inimene on oma karistuse juba ära kandnud või mitte, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams leiab, et praegune seadus paneb kohtus süüdimõistetud ja karistuse ära kandnud inimesele justkui mitteametliku karistusena peale eluaegse keelu.
Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ütles, et mõne aasta eest karmimaks muudetud seadused olid tingitud järjest riigireetmiselt tabatud kõrgetest riigiametnikest Hermann Simmist ja Aleksei Dressenist ning tema sõnul arutatakse võimalikke seaduste muudatusi pärast komisjoni aseesimehe Jüri Adamsi analüüsi ärakuulamist järgmisel nädalal.
Konkurss kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale kuulutati välja tänavu 13. mail. Konkursi teise vooru jõudis vaid üks kandidaat, Margus Kolga, kes mõisteti aastaid tagasi süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ning dokumendi võltsimises.
Ta on oma karistuse ära kandnud, kuid 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seadus ei luba riigivastase kuriteo toime pannud inimest avalikku teenistusse sõltumata sellest, kas tema karistus on kustunud. Riigisaladuse avalikustamine, milles Kolga 2003. aastal süüdi mõisteti, on karistusseadustiku järgi riigivastane kuritegu.
Loe veel: