Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rõivas erakorralise kohtumise eel: EL peab leidma rohkem vahendeid Süüria naaberriikide aitamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Peaminister Taavi Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivas. Foto: Eero Vabamägi

Peaminister Taavi Rõivas suundub täna Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralisele kohtumisele Brüsselisse, et arutada järgmiseid samme pagulaskriisi lahendamiseks.

«Eesti on valmis aitama nii kriisiolukorras olevaid liikmesriike kui pagulaskriisist mõjutatud kolmandaid riike,» kinnitas Rõivas. «Komisjoni välja pakutud 1,8 miljardi euro suurune usaldusrahastu on hea algus, kuid vajadused on tunduvalt suuremad,» nentis Rõivas ja lisas, et Euroopa peab leidma rohkem vahendeid, et aidata Süüria naaberriike.

«Põgenikekriisi lahendamiseks puudub võluvits, kuid ka eile vastu võetud otsus 120 000 põgeniku jaotamiseks näitab, et Euroopa suudab selles olukorras edasi minna. See oli esimene samm lahendusele lähemale,» ütles Rõivas.

Rõivase sõnul põhineb Schengeni süsteem vastastikkusel usaldusel ja reeglitel ning seetõttu on oluline, et neid täidetakse ühtemoodi igal pool. Kontrolli välispiiril tuleb tõhustada ning tugevdada Euroopa Piirivalveagentuuri (Frontex) kiirreageerimisüksuste tööd.

Eesti toetab Rõivase sõnul ühtse turvaliste päritoluriikide nimekirja koostamist, et põhjendamata varjupaigataotlusi kiirmenetleda. Peaminister rõhutas, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata soovimatu rände algpõhjustele ning tagasisaatmispoliitika tõhustamisele.

«Mida halvemaks muutub olukord sõjapõgenike esimestes sihtkohtariikides nagu Liibanon, Jordaania, Türgi, seda tõenäolisem on, et inimesed võtavad ette eluohtliku teekonna Euroopasse,» nentis Rõivas ja lisas, et seetõttu peame oluliselt rohkem raha panustama põgenikelaagrite tingimuste parandamisse, ehitades näiteks koole ja arendades infrastruktuuri.

ELi juhid arutavad erakorralisel Ülemkogul, milliseid samme tuleks astuda olukorra üle kontrolli saavutamiseks ja kuidas abistada kõige suurema surve all olevaid riike ja toetada abiorganisatsioone.

Peaminister naaseb Eestisse neljapäeva pärastlõunal.

Tagasi üles