Teaduseksperdid: era- ja avalikus sektoris on teaduskraadiga spetsialiste häbematult vähe

Eesti teaduste akadeemia teaduspäeval valmistuvad ettekandeks (vasakult) akadeemikud Toomas Asser, Agu Laisk, akadeemia peasekretär Margus Lopp, akadeemia president Tarmo Soomere ja Urmas Varblane. Foto: Mailiis Ollino

Eesti teaduse tervis on rahvusvaheliselt hea, kuid miks ei paista see välja Eesti majanduses? Selle üle arutati saates «Vabariigi kodanikud» ning teema võetakse üles taas kolmapäeval Eesti teaduste akadeemias toimuval konverentsil «Konverents teadusest kui Eesti arengumootorist».

TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et viimastel aastatel on palju räägitud teadusraha ümberjagamisest, liiga vähe on aga arutatud selle üle, kuidas oleks, mida ümber jagada, vahendas ERR.

Aasta eest tegi Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu koos Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemiaga avaliku pöördumise vabariigi valitsusele, milles soovitati suurendada teaduse rahastamist, et see jõuaks strateegiates lubatud ühe protsendini SKTst, kuid aasta jooksul pole midagi muutunud ning teaduse rahastamine riigieelarves jääb soovitule jätkuvalt alla.

«Eesti teaduse tervis tänasel päeval on väga hea, aga meie, kes me oleme selle tervisega tuttavad, meie kohus on, et see tervis paraneks,» ütles Teadusagentuuri juhataja Andres Koppel ,viidates vajadusele Eesti teadust reformida.

Akadeemik Tarmo Soomere tõi välja hiljutise sissevaate tööturule, kus pakkumisel 12 000 töökohta, millest doktorikraadi eeldavad vaid kaks, magistrikraadi nõue on kaheksa korda parem ehk magistrikraadi nõutakse 16 töökohal.