/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/284032t1h6af4.jpg)
«40 kirja» üks koostajaist Andres Tarand pakkus, et Lennart Meri võis jätta omal ajal kirjale allkirja andmata tal parajasti töös olnud suurte filmiprojektide pärast.
Tarand: Meri võis jätta alla kirjutamata filmitööde pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usun, et Juhan Viiding käis tema juures allkirja teemal rääkimas,» ütles Tarand TV 3 saates «Kolmeraudne».
«Lennartil olid suured projektid, mitmed filmid käsil, võibolla selle pärast pole seal tema allkirja,» pakkus Tarand. «Ma pole seda temalt kunagi hiljem ka küsinud.»
Nende hulk, kellelt allkirja kokku küsimas käidi polnud Tarandi hinnangul just kaks korda suurem allakirjutanute hulgast, aga sinna kanti.
«Põhimõte oli, et kõigil on vaba tahe, kedagi agiteerima ei hakatud,» selgitas ta. «Sellist järsku otsust polnud kerge teha, see on täiesti mõistetav,» ütles Tarand allkirja andmata jätnute kohta.
«Kahetsenud pole ma alla kirjutamist kunagi. Võibolla siis, kui lapsi hakati sinna mängu tõmbama, siis see ajas küll hinge täis,» lisas ta.
Võrreldes saatejuht Mihkel Raua palvel ja sõnastuses brežnevistlikku stagnatsiooni ja ansipistlikku stagnatsiooni, ütles Tarand, et põhimõtteline olukord on ikka täiesti teine.
«Seadused olid tollal puhas dekoratsioon, riik tegi ikka nii, nagu ise tahtis. Tänapäeval seadustele otseselt ikka ei minda vastu. Raamistik on täiesti teine,» toonitas ta.