Koolid ei taha probleeme

Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Montaaž

16-aastase õpi- ja käitumisraskustega poisi kooli vastuvõtmisest keeldunud koolide direktorid tunnistavad, et taolise lapse võtmine kooli toob lisatööd.

«Kui ta on kahtede ja käitumisprobleemidega, siis miks kool peaks tahtma endale sellise käitumise või õppeedukusega noormeest?» küsib Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm. Tema hinnangul tuleb vaadata, milline on lapsevanema motivatsioon ja kuidas õpilane ise on valmis: «Teinekord on nii, et vanem tassib lapse siia, kuid lapsel endal on huvipuudus. Tavaliselt on sellistel lastel kompleksprobleemid: hoiavad koolitööst kõrvale, hilinevad, asju pole kaasas... Süda loomulikult tilgub verd, kui ma pean inimese ära ajama ja ütlema, et ma ei saa teid vastu võtta, kuigi koht oleks olemas.»

Rohunurm lisas, et noormehe peab vastu võtma piirkonnakool ja selge on see, et koolile kaasneb sellega lisatöö.

Teine kool, mis noormeest vastu ei soovinud võtta, on Kalamaja põhikool. Kooli direktor Marko Rööpson tunnistas, et probleemse õpilase vastu võtmisel peab kool arvestama olemasolevate õpilastega: «Kui meil on üks 9. klass, siis me vaatame, kas saame sinna probleemidega lapse juurde võtta või mitte. Kui seis on niigi kriitiline, võib üks täiendav laps selle tasakaalu klassis paigast lüüa.»

Tema sõnul on Kalamaja põhikool üks neid koole, kes murelapsi üldiselt suhteliselt palju vastu võtnud on. «Meie oleme püüdnud neid võtta ja siin on üks näide, kus me ei võtnud. Kesklinna koolides ei ole sellistel õpilastel üldse mõtet jutule minnagi,» lisas Rööpson. Ta märkis, et mitmed murelapsed on kooli ilusti ära lõpetanud, kuid negatiivseid näiteid on rohkem.

Postimees kirjutas Lääne-Virumaalt Tallinnasse kolinud 16-aastasest noormehest, kes soovis Tallinna kooli 9. klassi õppima asuda, kuid kehvade hinnete ja käitumisraskuste tõttu tõrjusid seitse kooli ta ukse taha.