Tänavu on metsas lihtsam noort mesikäppa kohata

Varudi-Altkülas marjulist hirmutanud karud. Foto: Erakogu

Vahepeal langustrendis olnud karude arvukus hakkas mullu taas suurenema, kuna karudel oli väga hea sigimisaasta.

Tänavusest keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandest selgub, et mullu registreeriti 74 poegadega karu pesakonda. Võrdluseks, 2013. aastal oli see arv 58, 2012. aastal 62 ning 2011. aastal 65.

Ehkki aruandest selgub, et 2013. aasta madala arvu põhjuseks on ka kohati puudulikud andmed, ütleb Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männi, et ei mäletagi, millal viimati oleks Eestis korraga 74 pesakonda noori karusid olnud.

«See on minu teada rohkem kui kunagi varem. Noorloomi on praegu päris palju,» ütles Männil.

Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistab möödunud aastal silma ka erakordselt kõrge pesakonna keskmine suurus 2,36 (varasemal kahel aastal 2,1).

Täpset põhjust, miks karude arvukus mullu suurenes, ei oska Männil välja tuua. Küll aga soodustavad seda lühemad ja soojemad talved ning hea looduslik toidubaas. «Kui on kergem talv, siis on väikeste suremus väiksem ja emadel on rohkem piima. Suudavad rohkem kutsikaid tervelt üles kasvatada.»

Maalehel kulus hiljuti eksperimendi käigus noore karu leidmiseks Lääne-Virumaal kümme minutit ning jahimeeste kinnitusel on karusid metsas nii palju, et aja kahe käega laiali.

Väga head sigimisaastat ilmestab seegi, et nelja pojaga emasid oli möödunud aastal kaheksa ning lisaks neile ka üks viie pojaga pesakond Ida-Virumaal, märgitakse aruandes. Võrdluseks: 2013. aastal ei vaadeldud ühtegi ning 2012. aastal vaid kahte nelja pojaga emakaru. Viie pojaga ema on varasemalt (alates aastast 2001) märgatud vaid korral Lääne-Virumaal.

Aruandes hinnatakse, et Eestis võib praegu olla 650-700 karu.

Selle aasta andmeid jahimehed alles koguvad ja nende kohta saab lugeda järgmise aasta ulukiseire aruandest. Männili sõnul sigivad karud üle aasta ja tänavu poegib ilmselt vähem karusid.

Ka kahjustused suuremad

Karu kahjustused mesilates suurenesid mullu samuti. Rünnakud mesilatele suurenesid pea kõikides maakondades.

Aruandes kirjutatakse, et karu arvukuse tõusu saab selgitada ka viimase kahe aasta tagasihoidliku küttimissurvega (2013. aastal 6 protsenti, 2014. aastal 5 protsenti), mis on olnud väiksem juurdekasvumäärast.

Mullu kütiti 36 karu, limiit oli 40.

Möödunud kahe aasta küttimiskvoodi vähendamine 40-ni oli seotud eesmärgiga peatada arvukuse langustrend, mis oli tekkinud varasemal kolmel aastal aina suurenenud küttimissurve tõttu.

Keskkonnaamet otsustas sel aastal alates esimesest augustist algavast karujahihooajast lubada küttida 51 karu, mis on 11 looma võrra enam kui möödunud aastal.