Haridusministeerium hakkab koolide taset ise arvutama

Prantsuse lütseum on alati eksamitulemuste poolest edetabeli tipus. Foto: Albert Truuväärt/Linnaleht

Haridus- ja teadusministeerium hakkab mõõtma gümnaasiumite panust õpilase edasijõudmisesse, kuna vaid eksamitulemused seda ei peegelda.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul ei ole õpilase eksamitulemuste põhjal võimalik koolide panust hinnata. «Kui me tahame hinnata koole, mida me tegelikult tahame, siis on oluline teada, milline on gümnaasiumi panus õpilase edasijõudmisesse,» rääkis Hollo.

Ta rõhutas, et pelgalt eksamitulemuste põhjal ei ole õiglane võrrelda kooli, kes on valinud parimatest parimad põhikoolilõpetajad ja gümnaasiumi, kes tegeleb õpilastega, kelle lähtetase ei ole nii kõrge.

«Kui me seda teeme, siis jäävad meil tähelepanuta need, koolid, kus tehakse suurepärast tööd kolmeliste õpilastega, kes ka gümnaasiumis õpivad ja tänu kooli tõsistele pingutusele teevad oma arengus hüppe ja saavad ka korraliku tulemuse,» rääkis Hollo.

Kui tulemus erineb oluliselt prognoositust, siis me tahaks kindlasti teada, mis koolis toimub.

Ta jätkas, et nii jäävad ka tähelepanuta koolid, kus riigieksamite tulemused on küll keskmised, kuid õpilased oleks tegelikult palju rohkemaks võimelised.

Gümnaasiumite panuse mõõtmiseks töötas ministeerium välja oma meetodi. Kooli panust mõõdetakse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Koole ei reastata

Võrreldakse kooliõpilase eksamitulemusi põhikooli lõpus ja gümnaasiumi lõpus. Lähtetasemeks võetaksegi põhikooli eksamitulemus. Võttes arvesse kogu eksamistatistikat ja tema lähtetaset prognoositakse talle riigieksamite tulemus gümnaasiumit lõpetades.

Seejärel võrreldakse seda prognoosi tema reaalsete tulemustega. Kui tema tegelikud punktid on suuremad kui prognoositud, siis on gümnaasiumi panus olnud üle keskmise. Kui madalamad, siis on panus olnud alla keskmise.

«Me ei hakka kindlasti selle alusel koole reastama. Oluline on vaadata, kas kooli panus jääb üle või alla keskmise. Oluline on märgata, et enamik koole on keskmise lähedal – panused ja õpilaste tulemused on ootuspärased,» märkis Hollo.

Samas huvitab ministeeriumi telje mõlemad otsad – koolid, kus panus on kõrge ning koolid, kus panus on madal. «Kui tulemus erineb oluliselt prognoositust, siis me tahaks kindlasti teada, mis koolis toimub. Tahame vajadusel toetada. Kui tulemus on oluliselt parem, siis me tahame teada, mis meetodeid nad kasutavad ja praktikat jagada,» selgitas Hollo, kelle hinnangul võimaldab uus näitaja piiluda eksamitulemustesse sisse.

Hollo rõhutas, et ka see näitaja ei ole lõplik tõde, vaid statistiline hinnang. Metoodikal on oma puudused.

Tulemused saadetakse oktoobris koolidele

Ta tõi välja, et väga tugevad gümnaasiumid võtavad lisaks viielistele vastu ka kolmelised õpilased, kellel on väga suur arengupotentsiaal. «Need lapsed teevad gümnaasiumis arengus väga suure hüppe. See tõstab ka gümnaasiumi panuse väärtust.»

Samas koolidele, kus võetakse vastu ainult viielised õpilased, tuleb nö. lagi ette.

«Kuid mida rohkem meil on näitajaid kooli tegevuse kohta, seda adekvaatsemalt ja sisuliselt me saame järeldusi teha.»

Ministeerium on juba teinud tänavused analüüsid gümnaasiumi panuste kohta, kuid sel aastal neid veel ei avaldata. Need saadetakse oktoobris konkreetselt igale gümnaasiumile. «Me tahame anda neile võimaluse küsida, anda tagasisidet poole aasta jooksul.»

Küll aga plaanitakse järgmisel aastal koos eksamistatistikaga avaldada ka koolide panuse statistika.