/nginx/o/2008/08/27/68849t1h7df2.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas käskkirja, millega eraldas rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse toetamiseks 1,2 miljonit krooni.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolidele antakse 1,2 miljonit krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetused on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist.
Riiklikult on seni toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Tänavu pälvisid toetuse, mille suurus jäi 80 tuhande ja 35 tuhande krooni vahemikku, 19 pühapäevakooli korraldavat organisatsiooni: Tallinna Armeenia Rahvusselts, Ukraina kasakate kultuuri pühapäevakool Kozak-Mamai, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu, Türgi Rahvaste Kultuurikeskus, Uladzimar Karatkevich nimeline Tallinna Valgevene Kultuuri Keskus, Valga ukraina laupäevakool Kalõna, MTÜ Kultuurihariduslik Selts Vene Pühapäevakool, Ukraina kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Ukraina kaasmaalaskonna pühapäevakool Nadia, Lezgini kultuuriühing Eestis, MTÜ Armeenia Pühapäevakool Mastots, Ukraina Kultuurikeskus, Moldova Kultuuriselts Luceafarul, Pühapäevakool Lemmikäinen, Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan, Korea pühapäevakool, Narva linna Ukraina Kaaslaskonna Pühapäevakool Zlagoda, Usbeki pühapäevakool Sogdiana ning Tallinna gruusia rahvusselts Iveria.
Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6 800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.