/nginx/o/2014/01/31/2788604t1h7ddf.jpg)
Valitsus arutab homsel istungil kuue venekeelse gümnaasiumi taotlusi õpetada gümnaasiumastmes vene keeles, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi teeb ettepaneku keelduda lubasid andmast.
Valitsus keeldub gümnaasiumidele venekeelse õppe luba andmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venekeelse õppe luba on taotlenud Haabersti vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool ning Narva täiskasvanute gümnaasium. Tallinna Mustjõe gümnaasium taotles luba kakskeelse õppe (st 50 protsenti eesti, 50 protsenti vene keeles) läbiviimiseks.
Tallinna linnavolikogu esitas mullu taotluse loa saamiseks neljas Tallinna koolis (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool) venekeelse õppe läbiviimiseks ning ühes koolis (Tallinna Mustjõe Gümnaasium) kakskeelse õppe läbiviimiseks, st 50 protsenti eesti ja 50 protsenti vene keeles.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Kooli õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Munitsipaalgümnaasiumis võib õppekeeleks olla ka muu keel, kui selleks annab loa valitsus.
Ministeeriumi hinnangul ei ole neis koolides probleeme, mis takistaksid eestikeelse aineõppe läbiviimist vähemalt 60 protsendi ulatuses. Olemas on vajalikud õpetajad, kes valdavad riigikeelt nõutud tasemel ehk omavad eesti keeles õpetamise õigust. Kooli õpilaste eesti keele oskus on läbi aastate olnud väga hea. Seda on näidanud nii põhikooli lõpus sooritatud eesti keel teise keelena eksamid, kui ka gümnaasiumi lõpus sooritatud eesti keele riigieksamid. Erinevate õppeainete riigieksami tulemused ei ole langenud Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt.
Samuti keeldutakse venekeelse õppe luba andmast Narva täiskasvanute gümnaasiumile, sest neile on antud juba piisavalt üleminekuaega ning sisulisi probleeme koolil eestikeelse aineõppe läbiviimiseks neilgi ei ole.
Haridusminister Jürgen Ligi ütles möödunud nädalal Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul võiks sellise erandi andmise sätte seadusest kaotada.