Valitsus tahab pikendada kaitseväe välismissioone 2011. aasta lõpuni

Eesti kaitseväelased Helmandis.. Foto: Peeter Kuimet.

Valitsus arutab homme kaitseväe missioonide pikendamist järgmiseks aastaks Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kokku enam kui 200 kaitseväelase osalusel.

Kaitseministeeriumis ette valmistatud riigikogu otsuste eelnõud näevad ette kaitseväe välismissioonide pikendamise aasta võrra tuleva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini, teatas valitsuse pressiesindaja.

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011. Kaitseväe üksused on Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus teeninud alates 13. märtsist 2003.

Eesti osaleb Afganistani stabiliseerimises ja ülesehituses oma välis- ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt. Otsuse eelnõu näeb ette, et rotatsiooniperioodil võib kaitseväelaste isikkoosseisule seatud ülempiiri suurendada kuni 340 kaitseväelaseni.

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011. Eesti on lähetanud sõjalisi vaatlejaid ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) koosseisu alates 1997. aastast. Missioonil osaleb praegu üks Eesti kaitseväe sõjaline vaatleja. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist.

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni koosseisus Iraagis 31. detsembrini 2011. NATO väljaõppemissiooni Iraagis (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) eesmärk on aidata kaasa Iraagi julgeolekujõudude seisukorra parandamisele, et need võimaldaksid Iraagi valitsusel tagada riigis stabiilsust ja julgeolekut.

Eesti on osalenud NTM-I koosseisus alates 2005. aastast 1–3 staabiohvitseriga. Samuti on Eesti Iraagile annetanud relvi, laskemoona ja arvutiklassi. Lisaks oleme NTM-I-sse lähetatud staabiohvitseride kõrval panustanud aastatel 2003–2008 Iraagis konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil ka jalaväerühmaga ESTPLA. Viimane üksus ESTPLA-17 lahkus Iraagist detsembris 2008. Otsuse eelnõu näeb ette, et rotatsiooniperioodil võib kaitseväelaste isikkoosseisule seatud ülempiiri suurendada kuni viie kaitseväelaseni.
Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette vajadusel kaitseväe kuni 55 kaitseväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011. Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus sõjalistes operatsioonides.

Põhjala lahingugruppi võidakse kasutada Euroopa Liidu poolt ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Lahingugrupi kasutamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu konsensuse põhimõttel.

Eesti kaitseväelased on Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel pidevalt teeninud alates 2005. aastast. Samuti osaleb Eesti Euroopa Liidu lahingugruppide tegevuses. 2008. aastal oli Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus reageerimisvalmiduses ligi 50 Eesti kaitseväelast.

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus tähtaega 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast, kui missioonil osales 10 kaitseväelast. Eesti osalus missioonil kasvas 122 kaitseväelaseni 2004. aastal ning kahanes 2007. aastal rühmaga panustamiseni.

Kosovo rahutagamisjõud KFOR (Kosovo Force) on NATO juhitud rahvusvaheline missioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovo Vabariigis.

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011. Eesti alustas osalemist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil ALTHEA Bosnias ja Hertsegoviinas 2005. aastal. Praegu osaleb Eesti ALTHEA operatsioonis EUFOR-ALTHEA ohvitseri ja allohvitseriga operatsiooni peastaabis Sarajevos, kokku kahe kaitseväelasega.

Operatsiooni ALTHEA peaeesmärk on tagada Daytoni rahulepingu täitmine ning panustada ohutu ja turvalise keskkonna loomisesse Bosnias ja Hertsegoviinas, et võimaldada üles ehitada turvaline ja demokraatlik riik.

Otsuse eelnõu näeb ette, et rotatsiooniperioodil võib kaitseväelaste isikkoosseisule seatud ülempiiri suurendada kuni viie kaitseväelaseni.