/nginx/o/2010/10/27/455734t1h85ef.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas tõrjus vähemusrahvuste kongressi kriitikat haridusreformi assimileerimisest ning kinnitas, et gümnaasiumide eestikeelseks viimise eesmärk on tagada kõigile konkurentsivõimeline haridus.
Lukas: venekeelne gümnaasiumiharidus pole konkurentsivõimeline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheski riigis Euroopas ei ole nii väikese õpilaste arvuga täiesti iseseisvat mitteriigikeelset haridussüsteemi gümnaasiumiosa kui on meil,» sõnas Lukas Postimees.ee’le. Järgmisest õppeaastast jääb venekeelsetesse gümnaasiumidesse alla 4500 õpilase, kes jaotuvad 62 gümnaasiumi peale.
«Nii väike õpilaste arv on vähe selleks, et gümnaasiumiharu oleks vaba kvaliteediriskist. Meie vastutame eelkõige noorte inimeste tuleviku eest, kes peavad saama samasuguse konkurentsivõime kui eesti noored,» sõnas minister.
Konkurentsivõimelist gümnaasiumiharidust on praegu võimalik pakkuda peamiselt eesti õppekeeles, sest selleks puudub nii väljaõpetatud pedagoogiline ressurss tulevikuks kui ka finantsilised võimalused. Lukase sõnul pole ükski teine ühiskond sellega samuti hakkama saanud.
Lukas tunnustas neid koole, kes õpetavad nõutust suuremas mahus aineid eesti keeles. Seal on tulemused aineõppes isegi paremad kui nendes koolides, kel eesti keeles õppele üleminekuga raskusi. Ka tänasel keelekümbluskoolide konverentsil pidasid koolijuhid ja õpetajad igati õigeks, et üleminek eesti keelele jätkuks ja ilma hinnaalanduseta. «Nad näevad, et see on möödapääsmatu meie demograafilist situatsiooni arvestades ja et see toetab ka õppeprotsessi.»
Eestimaa vähemusrahvuste II kongress märkis riigikogule saadetud memorandumis, et haridusreformi näol tundub tegu olevat assimileerimisega, mille kinnituseks on vene gümnaasiumide pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele.
Lukas sõnas seepeale, et hariduspoliitika on olnud järjepidev. «See teadmine, et ükskord läheb gümnaasiumiharidus eesti keelele üle, on olnud teada 17 aastat. Suund on olnud pikalt selge ja kõikumatu, nii et tegemist ei ole olnud viimase minuti palavikuga, vaid nüüdseks on ka piisavalt ettevalmistusi tehtud ja osa koole juba praegu 60-protsendiliselt eesti õppekeelele üle läinud.»
Seadust kohe muutma ei hakka
Memorandumis tehakse ka ettepanek teha suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse probleemide parandamiseks luua töögrupp, kuhu kuuluksid ka vähemusrahvuste esindajad.
«Aga riigikogu tegeleb ju ikka seaduste ülevaatamisega, kui kellelgi on sellele täiendavaid ettepanekuid, mida ta ei esitanud seaduse menetlemise käigus, saab neid ikka saata,» imestas Lukas.
Lukas rõhutas, et Eesti hariduses pole väga spetsiifilisi probleeme, 95 protsenti muredest on väga sarnased igal pool – need on õpetajate palgad, õppekavadega seonduvad, õpetajakoolitused, õpilaste arvu vähenemine - sarnased nii Narvas kui Võrus, Tallinnas kui Saaremaal.
«Jääb mulje, nagu vähemusrahvused nüüd avastaksid probleeme. Tegelikult on haridusprobleemid olnud laia diskussioon objektiks ja see päädis seaduse vastuvõtmisega suvel. Nii et kohe seda suures plaanis muutma hakata pole põhjust, las see enne töötab natuke. Aga arutada tuleb alati,» nõustus Lukas.