:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/05/27/3066716t1h4778.jpg)
Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil (ERJK) on üha rohkem tööd, kuna erakonnad vaidlustavad näiteks nende otsuseid kohtus. Tööks ettenähtud eelarve on aga sama, mis asutamisel ning puudub poliitiline tahe seda suurendada.
Komisjon uurib erakondade rahaasju, endal taskud tühjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ERJK 2011. aastal asutati, siis komisjoni tegevusele selgeid ootusi ei seatud, toob õiguskantsler välja oma aastaülevaates. Tänaseks on tegevuspraktika aga välja kujunenud. Mida aeg edasi, seda rohkem on saadud keskenduda erakondade majandustegevuse analüüsile ja rahastamisreeglite rikkumiste uurimisele.
ERJK peab üha rohkem tegelema kohtuvaidlustega, kuna ettekirjutusi vaidlustavad erakonnad järjest rohkem kohtutes. Nii on ERJK pidanud juriidilise lisatöö katteks kasutama advokaadibüroosid, kirjutab õiguskantsler.
ERJK finantsbaas määrati komisjonile 2011. aasta eelarve menetluse lõppfaasis, kui kellelegi ei olnud teada komisjoni tegelikud vajadused. «Nüüd on sellest ebaadekvaatsest «baasist» lähtutud juba neli aastat ja see tähendab igal eelarveaastal mitut sisemist eelarve muutmist ja lisataotlusi, mida tegelikult oleks võimalik baaskuludes ette näha. Sellekohaseid ettepanekuid ei ole rahandusministeerium seni arvestanud,» leiab õiguskantsler.
«Kuna keegi ei teadnud, kuidas komisjon tööle hakkab - parteimeeste soov oli, et ta kunagi üldse tööle ei hakkaks - siis pandi üsnagi laest võetud summa,» lisas õiguskantsleri esitatud ERJK liige Kaarel Tarand.
«Aga komisjon hakkas tööle. Me ise sõnastasime ülesanded, tekkisid kulud ja need osutusid selle laest võetud arvuga võrreldes teistsuguseks,» rääkis Tarand.
Tarand: erakondade nurjatus on prognoosimatu
Nii tekkisidki majanduskulud, mis on seotud sellega, et erakonnad on järelevalvajate tehtud otsused andnud kohtusse. «Loomulikult oleme me pidanud kasutama õigusabiteenust, aga midagi sellist polnud üldse ette nähtud,» ütles Tarand.
Hetkel on näiteks käimas kohtuvaidlused keskerakondlastega. ERJK leidis, et Karin Tammemägi, Priit Kutser, Arvo Sarapuu, Jaanus Mutli ja Edgar Savisaar kasutasid linna raha valimiskampaaniaks. Halduskohus on ERJKga nõustunud, kuid kõik keskerakondlased on otsuse edasi kaevanud.
«Rahastamise alguspäeval ei lähtutud reaalsusest, aga nüüd on rahastamine selliseks jäänud. Muuta seda ei saa, sest on üldpõhimõte, et avalikus sektoris tuleb kulusid kärpida ja kõik koondavad,» lisas Tarand.
Ta tõi välja, et siiani on ERJK aasta kulud olnud alla 100 000 euro. «Me prognoosime, et peagi oleks vaja 150 000. Aga see kõik ongi üsna prognoosimatu - me ei tea, kui nurjatult parteid kavatsevad käituda, kui palju kavatsevad sohki teha,» ütles Tarand. «Meie paljastame sohi, teeme ettekirjutuse ja nemad lähevad kohtusse – tekib pikem kohtuvaidlus.»
Seni on Tarandi sõnul olnud ERJK-l investeeringute tarbeks puhver, mida on kasutatud majanduskulude katmiseks. «(Oleme saanud) lükata mõnda investeeringut edasi, teha vähem, teha natuke odavamalt. Nüüd, kui investeerimise faas ära lõppeb, kaob see mänguruum. Meil on infosüsteem valmis,» rääkis Tarand.
Leitakse veidrat lisatööd
Veel toob õiguskantsler välja, et kui komisjoni praktikast võrsunud ettepanekuid ei ole riigikogu poliitilistel kaalutlustel seadustanud, siis igal võimalusel lisatakse mõni poliitiline säte, mis sisuliselt takistab komisjoni tegevust.
Nii näiteks määrati komisjonile lisaks erakondade majandusliku nõustaja ülesanne, ehkki nõustaja ja järelevalvaja ülesanded on loomult ühitamatud, toob õiguskantsler välja.
Tarand kinnitas, et ERJK küll saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, et ERJK sellist ülesannet täitma ei peaks hakkama, kuid seda kuulda ei võetud.
«Esiteks ei ole komisjoni moodustatud sellisel alusel, et tal oleks tingimata selline kompetents (anda majanduslikku nõu erakondadele – toim.),» rääkis Tarand, kellele tundub absurdne see, et parteil, kes ei suuda end ära majandada, on ambitsioon riiki juhtida.
Ka toob õiguskantsler välja, et ERJK tegevus sai sel aastal olulise tagasilöögi, kui õigusnõustajate ettepanekul otsustati komisjoni menetlusdokumendid edaspidi avalikustada alles siis, kui ettekirjutuste osas on kohtuvaidlused lõppenud ning otsused jõustunud.
«Praktikas tähendab see, et avalikkus ei pruugi aastaid teada saada, mille üle ettekirjutustes üldse vaidlus käis, kuigi haldusmenetluses ei liigu vähimatki informatsiooni, mis võiks eraisiku või erakonna mainet kuidagi pöördumatult kahjustada. See enesepiirang kahandab oluliselt avalikkuse, sh ajakirjanduse võimalikku huvi erakondade rahastamise väärnähtude vastu ning kaudselt soosib õigusrikkumiste kasvu,» leiab õiguskantsler.
Distsiplineerimatu majanduskäitumine
Tänavu ja mullu ilmnenud suurim probleem on õiguskantsleri hinnangul riigieelarveliselt finantseeritud erakondade distsiplineerimatu majanduskäitumine. Tähtajaks tasumata arved tarnijatele on pigem reegel kui erand, kirjutab õiguskantsler.
Erakonnad võtavad valimiste eel kulutades suuri riske, sest ainus võlgade katteallikas on riigieelarve toetus ja kui esinduskogu kohtade arv jääb loodetust väiksemaks, on erakond pikaajalises «võlalõksus».
Kui maksetähtaja enam kui 365 päeva ületanud tasumata arvete hulk on siiski suhteliselt väike, siis 3-6 kuud tähtaja ületanud arveid on erakondadel pidevalt ja palju.
Kokkuvõttes õõnestab see halb majanduskäitumine kogu poliitilise süsteemi usaldusväärsust nende silmis, kes erakondadega majandussuhetesse sattunud ning loob ühtlasi ka soodsat pinnast korruptiivsele käitumisele võimulolijate poolt, leiab õiguskantsler.
Viimasena toob õiguskantsler välja, et tänaseni pole ERJKl õigust hinnata valdavalt maksumaksja rahast elatuvate erakondade kulutuste struktuuri ja põhjendatust. Kõik muud avaliku rahastamise subjektid peavad suutma avalikult põhjendada iga sendi kulutamist. Erakondade vabastamine sellest kohustusest on nähtud ka ebavõrdse kohtlemisena.
«Seega peab kokkuvõtteks ütlema, et järelevalve poolelt vajab erakonnaseadus kiiret ja komisjoni praktikat arvesse võtvat parandamist, samuti väärib muude haldusorganitega ühtlustamist komisjoni eelarvestamine. Kui nii tehakse, saab komisjoni 2016. aasta kevadel algavate volitustega uus koosseis pikema leiutamiseta kohe efektiivselt tööle rakenduda,» lõpetab õiguskantsler oma ülevaates.