/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/04/07/3940337t1hcbd9.jpg)
Hoolekandeasutuste juhid saatsid sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale kirja, milles tunnevad muret, et seadusmuudatus teeb hoolekandeasutustest alkoholilaod, mis peavad säilitama klientidelt äravõetud lahtisi alkoholipudeleid.
Hooldekodud kardavad muutuda alkoholiladudeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise eelnõu järgi tekiks hoolekandeasutustel kohustus võtta sotsiaalteenust saava inimese alkohol ära ja seda säilitada.
Kehtivas seaduses võib keelatud asju, nende hulgas ka alkoholi hävitada, kui selle väärtus on väiksem kui 19 eurot. Seaduse muutmise eelnõu kohaselt tuleks aga kõik äravõetud alkohol säilitada, märgivad pöördumisele alla kirjutanud Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktor Merike Otepalu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja juhatuse esimees Rünno Lass ning Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse esimees Mare Naaber.
Pöördujad leiavad, et alkoholi keelamine on väga põhjendatud. Nad teevad ettepaneku eelnõu muuta ning võimaldada hoolekandeasutustel kogu klientidelt äravõetud alkohol kohe pärast seda hävitada.
«Seaduse kohusetundlik järgimine toob kaasa olukorra, kus hoolekandeasutustel on alkoholiladu, mis sisaldab ka avatud taaras alkoholi,» põhjendavad nad, lisades, et hoolekandeasutused peavad oma piiratud võimaluste juures eraldama lukustatava kapi või ruumi alkoholi ladustamisele.
Hoolekandeasutuste juhid leiavad ka, et alkoholi tagastamine pärast kliendi asutusest lahkumist ei toeta inimese toimetulekut iseseisva elu alustamisel või teisele sotsiaalteenusele üleminekul.
Samuti osutavad nad tähelepanu, et eakatelt äravõetud alkoholi ei ole võimalik neile tagastada, sest hooldusteenust osutatakse üldjuhul elu lõpuni.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juht Marit Raist ütles, et saab teenuseosutajate murest aru. «Oleme ministeeriumis tegelenud uue sotsiaalhoolekande seaduse tervikteksti kokkupanemisega, seal on tõesti hävitamist puudutav säte sellisel kujul välja jäetud,» lausus ta.
Raisti sõnul on selle põhjuseks, et kehtivale seadusele mitmeid tähelepanekuid teinud õiguskantsler näeb selles punktis põhiõiguste riivet omandile. Seetõttu jäeti seaduse uut redaktsiooni kokku pannes hävitamise säte üldse välja. «Samuti on see keerukas säte, mida rakendada. Kui inimesel on keelatud ese, siis on sageli raske hinnata, kas selle hind on alla või üle 19 euro,» sõnas Raist.
Hoolekandeasutused saavad oma sisekorraeeskirjas täpsemalt määrata kindlaks kliendi asjade hoiustamise korra ja tingimused ning kokku leppida selles, et aine või ese hävitatakse, kui isik seda hoolekandeasutusest lahkumisel kaasa ei võta. «Asja mõte on selles, et mitte üksnes lähtuda sellest, et see on alkohol või mis maksab, vaid hinnata iga olukorda eraldi,» põhjendas Raist ja lisas, et lahendused sõltuvad ka teenusest. Näiteks öömajateenuse puhul on kliendi lahkumise aeg lähemal ja hommikul lahkujale võidakse ta pudel siiski kaasa anda.
«Kliendi või tema esindajaga kokkuleppel on alati võimalik alkohol ka hävitada,» ütles ta.