/nginx/o/2015/09/15/4492383t1hafd9.jpg)
Mitu Euroopa Liidu suurriiki on viimastel päevadel andnud teada soovist kehtestada põgenikemassiga võitlemiseks ajutine piirikontroll. Eesti eksperdid ei pea seda Schengeni viisaruumi «lõpu alguseks».
Ajutine piirikontroll ei tähenda veel Schengeni kokkuvarisemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval teatas Saksamaa, et taastab ajutiselt piirikontrolli Austriaga, püüdes toime tulla rekordilise põgenike sissevooluga. Eile teatasid ka Austria ja Poola, et kaaluvad piirikontrolli taastamist.
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort tõdes, et Saksamaa otsuse taga on Ungarisse mõneti kontrollimatult sisenenud põgenikevool. «Piiril kontrollimata ei ole võimalik teada, kes need inimesed on, kes lõpuks Saksamaale välja jõuavad. Ilmselt on Saksamaa mõistnud, et palju kasulikum on tuvastada need inimesed piiril ja siis lasta neil edasi liikuda, selmet lasta neil kontrollimatult riiki siseneda ja hakata neid hiljem otsima ja tuvastama,» arvas ta.
Selle otsuse juures pani Koorti kummastama aga tõsiasi, et just Saksamaa kritiseeris hiljuti Ungarit selle piiriala kontrolli taastamise pärast, justkui ei järgiks riik ei Schengeni reegleid kui ka üleüldiseid euroopalikke väärtusi.
Schengeni varisemist täna kartma ei pea
Samas aga ei usu Koort, et Saksamaa otsus paneks lumepalli veerema ning piirikontrolli kehtestamine üleüldiseks muutub. «Ma ei arva, et praegune põgenike hulk Schengeni n-ö uppi ajab,» ütles ta Postimehele.
Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp tõdes, et täna ei saa me kindlasti rääkida kogu Schengeni ruumi lagunemisest. Küll aga on tema sõnul põhjust muretsemiseks.
«Schengen on Euroopa lõimumise üks suurematest saavutustest, mida meie Euroopa kodanikena oleme nautinud. Praegu näeme, kuivõrd habras kogu see Euroopa konstruktsioon tegelikult on,» rääkis Kasekamp.
«Euroopa riigimehed peavad tõsisemalt pingutama, et leida töötavad lahendused, muidu on tõepoolest oht, et see suur saavutus võib lahti hargneda,» lisas ta.
Tavaline meede
Nii Koort kui ka Kasekamp juhtisid tähelepanu, et ajutise piirikontrolli taastamine erakorralise meetmena on ka Schengeni lepingusse sisse kirjutatud. Ka näiteks Eesti tõi USA presidendi Barack Obama mullusuvise visiidi ajaks piiril passikontrolli tagasi.
«Tegemist on täiesti normaalse julgeolekutagamise meetmega. Mingit traagikat seal minu arvates näha ei maksa,» selgitas Koort.
Ka Kasekamp nõustus, et piiridel kehtestatud kontroll ei ole midagi liiga erakordset. «Kui seda hakataks tegema ka näiteks igal pool lennujaamades, oleks asi märksa suurema mõjuga,» pakkus ta.
Eesti valitsus pole piirikontrolli taastamist arutanud
Siseminister Hanno Pevkur ütles ERRi uudisteportaalile, et valitsus kindlasti hindab jooksvalt olukorda ka meie lähiriikides, aga praegu ei näe riigijuhid põhjust, et Eesti peaks oma Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontrolli taastama.
Pevkur toonitas, et piirikontrolli puudumine ei tähenda samas, et politseiasutused omavahel ei suhtleks. «Loomulikult suhtlevad ja monitooritakse ka erinevat infot, mis võimalike illegaalide liikumist puudutab,» lausus ta.
Küsimusele, kas Euroopa Liidus on Schengeni viisaruum ohus, vastas Pevkur, et veel mitte. «Minu hinnangul see veel ohus ei ole, aga selleks, et see ohtu ei satuks, on vaja kõikide liikmesriikide poolt piisavalt panustada,» sõnas ta.