/nginx/o/2015/09/01/4444023t1hc8c0.jpg)
Õiguskantsler teeb esimest aastat järelevalvet ka julgeolekuasutuste üle, et aru saada, kas jälitustoimingud on seadustega kooskõlas.
Õiguskantsler tegi esimest korda järelevalvet jälitustoimingute üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler kontrollib sellest aastast eraldi, kas kõiki varjatud toiminguid viiakse läbi kooskõlas seadustega, selgub täna riigikogule üle antud õiguskantsleri 2014/2015 aasta ülevaatest.
2015. aasta esimesel poolaastal kontrollis õiguskantsler politsei- ja piirivalveametis (PPA) ning kaitsepolitseis (kapo) jälitustoimingute õiguspärasust korruptsioonikuritegude menetluses.
Kontrollkäigud sisaldasid vestlusi ametnikega ja tutvumist 2013-2014 avatud toimikutega.
Teisalt ollakse vähe kursis oma õigustega ega osata nende kaitseks kohtusse pöörduda.
Õiguskantsleri kokkuvõttes nenditakse, et kuna suur osa kontrollitud teabest on riigisaladus või asutusesisene teave, siis ei ole võimalik täpseid seisukohti avaldada. Kontrollkäikude kokkuvõtted, tähelepanekud ja soovitused on vaid teatud asutustele kättesaadavad.
Luba liiga kergekäeliselt
Siiski nendib õiguskantsler, et kuigi kontrolli käigus otseseid ja selgeid seaduserikkumisi ei tuvastatud, esines siiski juhtumeid, kus õiguskantsleri hinnangul väljastati jälitustoiminguteks luba liiga kergekäeliselt. Piirduti vaid jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivse tõdemisega. Esitamata jäid selged põhjendused, millistest konkreetsetest asjaoludest loa või selle pikendamise taotlemisel või andmisel lähtuti.
Märkimisväärseid puuduseid isikute teavitamisel ei tuvastatud. Kohati oli näiteks jälitustoimingust teavitatud isikute ring isegi seaduses nõutavast laiem.
Varjatud toimingute osatähtsus ja ulatus, eriti internetisuhtluse jälgimises, on viimastel aastatel kasvanud kõigis demokraatlikes õigusriikides, tõdeb õiguskantsler.
Sellega paralleelselt on vaja tõhustada järelevalvet. Õiguskantsler ongi sõltumatu väliskontrolli ülesannetes, uurides ka neid küsimusi, mida kohus ei pruugi kontrollida.
Teadmatus sünnitab müüte
Jälitustegevuse varjatud olemuse tõttu laiem avalikkus sellest väga palju ei tea, seisab kokkuvõttes. Teadmatus omakorda sünnitab müüte ja põhjendamatuid oletusi, näiteks väidetava massilise ja sellest tulenevalt ebaseadusliku varjatud jälgimise kohta. Teisalt ollakse vähe kursis oma õigustega ega osata nende kaitseks kohtusse pöörduda.
Õiguskantsleri kohuseks ongi leida sõltumatu institutsioonina tasakaalupunkt üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste ning riigi julgeoleku eest vastutavate asutuste vahel.
Seejuures lähtub ta eeldusest, et inimesed ise pole nende õiguste võimalikust rikkumisest selles valdkonnas teadlikud ega saa end omal algatusel kaitsta. Järelikult peab õiguskantsleri järelevalve selles valdkonnas olema tõhus, süsteemne ja aktiivne, asetades end nende isikute olukorda, kelle õiguseid ja vabadusi on riivatud.
Neil põhjustel on õiguskantsleri üheks eesmärgiks lähiaastatel nii üksikjuhtumite analüüsi kui ka kavakindlate kontrollkäikude abil tuvastada põhiõiguste järgimisega seotud valupunktid kõigi täidesaatva riigivõimu asutuste töös, kes vastutavad isikuandmete varjatud töötlemise ja selle järelevalve eest, ning teha ettepanekud nende kõrvaldamiseks.
Sellisteks asutusteks on eelkõige julgeolekuasutused, jälitusasutused ja prokuratuur.
Samas nendib õiguskantsler, et ei pea üldjuhul võimalikuks jälitustegevuse hindamist selle alustamise ja teostamise ajal.
Kontrollkäikudel tutvutakse üksnes jälitustoimikutega, milles kontrollimise hetkel on aktiivne menetlus lõppenud: menetlustoimik suletud või kohtuotsus tehtud.