Vähemusrahvuste esindajad peavad haridusreformi assimileerimiseks

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Haridusreformi näol tundub tegu olevat assimileerimisega, mille kinnituseks on vene gümnaasiumide pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele, leiab Eestimaa vähemusrahvuste II kongress oma memorandumis.

Memorandumis märgitakse, et suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on täiuslikkusest kaugel ega vasta kõikidele nõuetele. Kongress teeb ettepaneku luua töögrupp, kuhu kuuluksid ka vähemusrahvuste esindajad, et arutada selle möödalaskmisi ja vajakajäämisi ning otsida probleemküsimustele võimalikke lahendusi.

«Tõttöelda, kui vaadata haridus- ja teadusministeeriumi tegevuskavasid ja püstitatud eesmärke, siis jääb tunne, et käesoleva haridusreformi näol on tegemist assimileerimisega. Selle kinnituseks on vene õppekeelega gümnaasiumide forsseeritud ning pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele, arvestamata venekeelse elanikkonna arvamusi ja õpilaskonna osalist suutmatust õppida teises keeles,» seisab memorandumis, mille vähemusrahvuste esindajate koda edastas riigikogule.

«Kongress on arvamusel, et selline tegutsemine ei saa olla muu kui pahatahtlik või siis läbimõtlematu tegu, mille eest tuleb kanda täit vastutust kogu ühiskonnal.»
Memorandumis märgitakse, et lõhe eesti- ja venekeelsete õpilaste haridustaseme näitajates aina suureneb.

«Meie jaoks on teretulnud kõik meetmed, mis on suunatud riigikeele õppimisele, kuid samas oleme seisukohal, et nad ei tohiks negatiivselt mõjutada teadmiste kvaliteeti põhiainetes,» selgitatakse lisades, et vene keel ei tohiks taanduda koolides vaid suhtluskeeleks, vaid peab säilitama emakeele rolli.

Vähemusrahvuste II kongress pöördus ka presidendi, riigikogu ja valitsuse poole palvega suhtuda vähemusrahvustesse suurema lugupidamisega ning andma täit vastutust riigi vastu võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest.