/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/13/74267t1h3a2c.jpg)
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kordas laupäeval erakonna vastuseisu Isamaa ja Res Publica Liidu soovile võtta järgmisel aastal toimuvatel europarlamendi valimistel taas kasutusele avatud nimekirjade meetod.
Michal kordas vastuseisu avatud nimekirjadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michal ütles BNS-ile, et Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud 266 päeva, mida on liiga vähe, et valimissüsteemi uuesti muuta.
Tema sõnul muutis riigikogu nimekirjad kinniseks eesmärgiga tuua rohkem inimesi valima, kuna eelmisel korral oli valimisosalus Eestis vaid 27 protsenti. Kinnised nimekirjad, samuti nagu ka e-valimised peaksid seda protsenti tema hinnangul tõstma.
Samuti panevad kinnised nimekirjad Michali sõnul proovile parteisisese demokraatia ja sisemised otsustusmehhanismid, millele ei pöörata just liiga sageli tähelepanu. «Need, kes avatud nimekirju propageerivad, ei usalda ilmselt oma partei sisedemokraatiat,» lisas ta.
Reformierakonna valimisnimekirja selgitavad Michali sõnul välja tavapäraselt sisevalimised, mis toimuvad tuleval aastal. Lähitulevikus moodustatakse tema sõnul erakonnas ka Euroopa Parlamendi valimiste programmiga tegelev töögrupp.
«Valdavalt peavad sisulise töö ära tegema siiski need, kes hakkavad valimistel kandideerima,» lausus ta ja lisas, et praegu on sellisest soovist teada andnud Kristiina Ojuland, Igor Gräzin, Silver Meikar ja Raivo Järvi.
Riigikogus esindatud erakondadest toetavad avatud nimekirjadele üleminekut peale Isamaa ja Res Publica Liidu ka sotsiaaldemokraadid ja rohelised, kel on parlamendis ühtekokku 35 häält. Endiselt on selle vastu aga 37 saadikut koondavad Reformierakond ja Rahvaliit. Suurima opositsioonipartei, 28 saadikut ühendava Keskerakonna fraktsioon on jätnud seni oma seisukoha lahtiseks.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Margus Tsahkna on varem BNS-ile öelnud, et erakond soovib tõstatada esmaspäevasel valitsusliidu eestseisuse koosolekul küsimuse eelnõu algatamisest, mille kohaselt toimuksid järgmised Euroopa Parlamendi valimised nagu kõik teised valimised Eestis avatud nimekirjade meetodil.
Kehtiva seaduse kohaselt toimuvad järgmised Euroopa Parlamendi valimised Eestis tuleva aasta 7. juunil suletud nimekirjade meetodil. Seega osutub valituks nimekirja eesotsas olnu, samas kui avatud nimekirjade puhul reastatakse kandidaadid ümber valimistel saadud häälte arvu järgi ning europarlamenti pääseb enim toetust saanud inimene.
Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjad muutis kinniseks riigikogu 2006. aasta novembris toona koalitsioonis olnud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega. Suletud nimekirjade vastu olid Isamaaliidu, Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud.
Eelmised valimised toimusid samas avatud nimekirjade meetodil, kuigi algselt nägi riigikogus 2002. aastal vastu võetud seadus ette suletud nimekirjade kasutamise. Vahetult enne valimisi 2004. aastal otsustas parlament aga seadust muuta. Siis pooldasid avatud nimekirju Res Publica, Keskerakonna, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud, Reformierakonna ja Rahvaliidu liikmed olid selle vastu.
2004. aastal avatud nimekirjadega toimunud valimistel osutusid valituks toonane sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves, tema erakonnakaaslased Marianne Mikko ja Ivari Padar, IRL-i kuuluv Tunne Kelam, keskerakondlane Siiri Oviir ja Reformierakonda kuuluv Toomas Savi. Praegu kuuluvad europarlamenti Padari ja Ilvese asemel Andres Tarand ja Katrin Saks.