Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Mineviku peatükid tuleks sulgeda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahkuv suursaadik Juri Merzljakov on kindel, et peagi saab Eesti-Vene piiriküsimus edukalt lahendatud.
Lahkuv suursaadik Juri Merzljakov on kindel, et peagi saab Eesti-Vene piiriküsimus edukalt lahendatud. Foto: Liis Treimann

Juri Merzljakov (66) esindas Venemaa huve Eestis viimased viis aastat. Selle aja jooksul võiks muutusi riikidevahelistes suhetes kokku võtta kui liikumist järsult jaalt kategoorilisele (vene k originaalis мало вменяемый = ebaratsionaalne, ebaadekvaatne) ei-le. Mitte igale diplomaadile ei saa osaks midagi niisugust sedavõrd lühikese ametiaja vältel stabiilses ja rahulikus riigis, nagu on Eesti. Tema asemele tuleb uueks suursaadikuks Aleksandr Petrov, kellega meil seisab tutvus alles ees.

Merzljakov ei andnud oma ametiajal intervjuud ühelegi väljaandele, vastates vaid Delfi lugejate küsimustele. Ka Den za Dnjomil tuli leppida kirjaliku, kuid see-eest avameelse usutlusega. Tõsi, Eston Kohvri asjas kommentaare jagamast ta keeldus.

- Praegu ei saa Venemaa ja Balti riikide suhteid heaks nimetada. Eesti toetab aktiivselt Venemaa-vastaseid sanktsioone ja mõistab hukka Venemaa rakendatud vastumeetmeid. Olite Eestis nii siis, kui riikide suhted soojenesid, kui ka siis, kui need halvenesid. Milline on teie seisukoht, kas meie riigid on konstruktiivsest dialoogist juba lootusetult kaugenenud? Kas pingetest kahe riigi suhetes oleks võimalik üle saada lähiajal – pärast piirileppe ratifitseerimist ning Eston Kohvri asjas lahenduse leidmist – või jätkavad need halvenemist, kuni ei muutu olukord Ukrainas?

Kahtlemata on sündmused Ukrainas avaldanud Eesti-Vene suhetele negatiivset mõju. Eesti valitsus on olnud meie riigi vastu kehtestatud lääne sanktsioonide agaramaid toetajaid ning üks kõige valjemaid Venemaa-vastase retoorika ruuporeid Euroopa Liidus ja NATOs. Pärast Ukraina kriisi algust on russofoobia, riigisisese viienda kolonni otsimine ja hüsteerilised ettekuulutused võimalikust Krimmi stsenaariumi kordumisest Kirde-Eestis saavutanud enneolematud mastaabid.

Lühidalt: selles vallas, kus on ühised huvid, Eesti-Vene koostöö jätkub. Loomulikult ei saa riikidevaheliste suhete seisuga praegu kuidagi rahule jääda. Kahjuks ei sõltu siinkohal kõik meist endist. Meie omalt poolt oleme alati olnud avatud konstruktiivsele koostööle meie Eesti partneritega.

Tagasi üles