/nginx/o/2015/09/08/4464559t1h0ab6.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas tänasel istungil valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta rändesurve leevendamiseks ning Itaalia, Kreeka ja Ungari abistamiseks 120 000 põgeniku ümberpaigutamisega.
Komisjon toetas valitsuse seisukohti rändesurve leevendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peab tähtsaks tegeleda rändesurve probleemide algpõhjustega, milleks on komisjoni hinnangul vaja jätkata jõupingutusi Süürias, Liibüas ja teistes kriisikolletes rahu tagamiseks, ELi välispiiride tugevdamiseks ja vajadusel põgenike turvaliste tsoonide loomiseks põgenike kodudele võimalikult lähedal. Eesti toetab usaldusfondi loomist kriisi algpõhjustega tegelemiseks ning stabiilsuse tugevdamiseks ja rändehalduse parandamiseks Aafrikas, edastas riigikogu pressiesindaja.
«Jordaanias pagulaslaagris põgenikega suheldes saime kinnitust, et Euroopasse tulek on nende viimane sundvalik ellujäämiseks. Euroopa Liidu riigid peaksid panustama majanduse arengusse kriisikolletes ja avama piire kaubandusele, et toetada kohaliku elu võimalikkust ja arengut,» ütles ELAKi esimees Kalle Palling.
Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma täiendavaid pagulasi, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ja pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda. Valitsuse ja komisjoni seisukoha järgi eelistatakse vabatahtlikkuse põhimõttel toimivat vastastikust abistamist.
«Nagu veendusime Jordaanias põgenikelaagri külastusel, tuleb tõelisi abivajajaid kriisikolletes aidata kohapealsetes regioonides ja pagulaslaagrites. Kindlasti peab säilima ELi liikmesriikide vabatahtlikkus sõjapõgenike aitamisel,» ütles komisjoni aseesimees Jaak Madison.
Eesti toetab ka ELi liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivtöö juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) ja Varjupaiga Tugiameti (EASO) võimekuse tõstmist ning jätkab osalemist Frontexi missioonidel. Eesti toetab sõjalisi operatsioone ja koostööd kolmandate riikidega, et tõkestada inimsmugeldajate tegevust. Samuti toetame vastuvõtukeskuste käivitamist surve all olevates liikmesriikides ja kaitset mittevajavate inimeste tagasisaamise tõhustamist.
Eesti seisukohti 14. septembril toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorralisel istungil esindab siseminister Hanno Pevkur.