/nginx/o/2010/10/26/455529t1he63c.jpg)
Väikesaarte ammune kiirabimure oleks justkui lahendatud – sotsiaalministeerium lubab kiirabiteenuse turgutamiseks 2,5 miljonit krooni lisaraha, eelkõige on raha mõeldud kopterilendudeks. Samas pole lisarahast suurt tolku, sest praegu ei suuda kopterimeeskond kiirabikutsetele piisavalt kiiresti reageerida, kirjutab Kristi Leppik.
Selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul vajasid väikesaarte inimesed kiirabi 68 korda, neist 50 korral tuli patsient viia mandrile haiglasse.
Kõige tähtsamaks peavad siinjuures nii sotsiaalministeerium, siseministeerium kui ka häirekeskus seda, et arstiabi jõuaks üle mere patsientideni võimalikult kiiresti ning kannatanu saaks vajaduse korral võimalikult kiiresti haiglasse transportida. Seda eriti eluohtlike väljakutsete korral.
Ministeeriumid on kiirabiküsimusega tegelenud üle poole aasta ning siseminister Marko Pomerants saatis oktoobri keskpaigas sotsiaalminister Hanno Pevkurile ka avaliku kirja, milles nentis, et ootab sotsiaalministeeriumi haldusalas olevalt terviseametilt lepingute sõlmimist väikesaartel kiirabiteenuse tagamiseks.
Ja mure olekski nagu lahendatud, sest eelmisel nädalal tuli sotsiaalminister Hanno Pevkur välja ettepanekuga suunata väikesaarte kiirabiteenusesse 2,5 miljonit krooni lisaraha, mis on mõeldud just helikopteri kiirabiväljakutseteks C- ja D-klassi väljakutsete korral – nendel puhkudel on patsiendi seisund raske või on koguni tema elu ohus. A- ja B-klassi väljakutsed on kergemad.
Häirekeskuse statistika näitab, et C- ja D-klassi väljakutseid oli selle aasta augustiks olnud 42. Sotsiaalministeeriumi andmetel on helikopter väikesaartele teinud viis-kuus kiirabilendu aastas.
«Tegime arvutused ja võtsime välja kõik eelmise aasta eluohtlikud väljakutsed, mida oli kokku 42,» selgitas Pevkur. Tema sõnul aitavad 2,5 miljonit krooni tagada 50 kopterilendu: kopteri töötund maksab 16 000 krooni, üks väljalend on maksimaalselt kolm tundi pikk.
Esmapilgul tundub kõik lihtne – kopter tõuseb õhku iga kord, kui tuleb kõrgema kategooria kiirabiväljakutse.
Samas näiliselt lihtne rahajagamine nii Pevkuri kui ka siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Tauno Suurkivi sõnul väikesaarte kiirabimuret ei lahenda.
«Mind paneb muretsema see, et töövälisel ajal (õhtud, pühad, nädalavahetused – K. L.) on kopteri reageerimisaeg üks tund,» rääkis Pevkur.
Samas päeval ehk tööajal on reageerimisaeg 15 minutit. Lisaks reageerimisajale tuleb arvestada sellega, et kaugeimasse paika, Ruhnu saarele, kestab kopterilend üle pooleteise tunni. Seega jõuaks kopter abivajaja juurde Ruhnul halvimal juhul rohkem kui kahe ja poole tunni pärast.
«Minu vastus minister Pomerantsi kirjale on, et mina tagan raha ja ootan, et siseministeerium tagaks kopteri võimekuse,» rääkis Pevkur, lisades, et sotsiaalministeerium oleks valmis tagama lisaraha kopterilendudele juba novembris. «Meie poolt asi raha taha ei jää,» kinnitas sotsiaalminister.
Suurkivi sõnul on lisaraha andmine väikesaarte kiirabitöösse sotsiaalministeeriumi kiiduväärt ettevõtmine ja nüüd tuleb hakata vaatama, kas ja kuidas on kiirabitööd võimalik ümber korraldada, et kopter saaks rohkem kiirabilende teha. Samas on Suurkivi sõnul probleem see, et kopteri võimekuse tagamine tähendaks kopteri lisameeskondade rahastamist ning ka nende väljakoolitamist. Praegu on siseministeeriumi haldusalas oleval politsei- ja piirivalveametil kaks Agusta Westlandi kopterit, mis teevad võimalusel ka meditsiinilende.
Lisaks neli kopterimeeskonda.
«Aga pudelikaelaks ei olegi niivõrd kopterid ise, kuivõrd kopteri meeskond,» rääkis Suurkivi. Kopteri lennusalgad töötavadki praegu vastavalt piirivalve vajadustele ning nende töökorraldus ei arvesta 15-minutilist reageerimisaega.
«Piirivalve vajadus ei näe ette kiiremat reageerimisaega kui üks tund,» selgitas ta, et peamiselt kasutab piirivalve kopterit piiririkkujate või õlireostuse tuvastamiseks.
Et kiirabikopteri reageerimiskiirus oleks ööpäev läbi 15 minutit, peaks politsei- ja piirivalveametis töötama vähemalt viis lennusalgameeskonda. «See tähendab aga suuremat palgakulu ja meeskondade lisakoolitust, aga seni pole seda tehtud, sest piirivalveliste ülesannete täitmiseks ei ole seda vaja,» rääkis Suurkivi.
Küsimusele, kust peaks kopterimeeskondade palga- ja koolitusraha tulema, vastas Suurkivi, et kui kopterite ööpäevane valmisolek on vajalik kiirabilendude pärast, võiks raha tulla sotsiaalministeeriumilt. «Samas ei ole kopter ainuvõimalik transpordivahend, on olemas mootorpaadid, laevad ja kaatrid, mis jõuaks mõnele saarele isegi kiiremini kui kopter,» ütles Suurkivi. «Kopter aga on tõesti universaalne lahendus, sellega saab sõita nii suvel kui ka talvel, nii päeval kui pimeduses ja kui tahes tugeva tuulega,» lisas ta.