Kuigi kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 määratlevad ka raamatukogude prioriteedid, on aasta lõpuks valmimas terviklik arengudokument, mis hõlmab nii rahva-, kooli-, teadus- kui ka erialaraamatukogusid.
Raamatukogud saavad aasta lõpuks arengukava
Arengudokumendi koostamiseks koguneti neljapäeval Tallinnas. «Tänase seminari eesmärgiks oli määratleda visioon ja viia läbi põhiprobleemide analüüs,» rääkis kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm BNSile.
«Inimeste lugemisharjumused nagu ka info ja tehnoloogia kasutamise võimalused on muutunud, mis tingib omakorda selle, et ka raamatukoguteenused tervikuna on pidevas muutumises. Detsembris kogunetakse Tartus, et tutvustada laiemale ringile prioriteete, eesmärke ja tegevusi ning lepitakse kokku täiendavates tegevustes eesmärkideni jõudmisel. Arengukava valmib detsembri lõpuks,» rääkis nõunik.
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 määratlevad raamatukogude prioriteedid, mille koostamisel raamatukogud ka ise aktiivselt osalesid.
«Samas puudub selle kõrval raamatukogusüsteemi terviklik arengukava, mis seaks kõigile raamatukogudele ühise visiooni ja sõnastaks ühised tegevused, kokkulepped,» rääkis Talihärm, kelle sõnul on taolise arengukava koostanud näiteks filmivaldkond.
Talihärmi sõnul on raamatukogude arengudokumendi koostamisse panustama kutsutud kõigi raamatukogutüüpide, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Dokumendi koostamise protsessi modereerib ja koostamist nõustab Ragnar Siil, kes on kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoja ja konsultatsioonigrupi Creativity Lab juhtivpartner.
Siil juhtis ka kultuuripoliitika põhialuste koostamise protsessi ning on varasemalt nõustanud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu arengukava koostamist.
Arengudokumendi koostamise juhtimist ja modereerimist toetab taotlusvooru «Raamatukogude arendamine» kaudu kultuuriministeerium.