Ministeeriumil on vaid poole kohaga kriisikustutaja

Triin Raag. Foto: Sander Ilvest

Kui ajakirjanikel on vaja pagulaste teemal sotsiaalministeeriumist midagi küsida, siis on pressiosakond sageli kimbatuses, sest ainult ministeeriumi hoolekande osakonna kohalike omavalitsuste (KOV) teenuste ja toetuste juht Triin Raag oskab vastata. Kriisi ajal on ministeeriumi palgal vaid üks inimene, kelle õlul pagulastele majutuse ja tugiteenuste korraldamine. Veelgi enam, Raag teeb seda tööd ametlikult poole kohaga. Uue aasta alguses võtab Eesti vastu kuni 200 nn esimese ringi põgenikku, sellele lisaks on siia Junckeri viimase kvoodi järgi tulemas veel 373 inimest.

Kuidas on võimalik, et tegelete nii mahuka teemaga üksi, muude kohustuste kõrvalt?

Avalikus sektoris ei käi inimeste ümberpaigutamine nii lihtsalt kui erasektoris. Kavade järgi on sotsiaalministeeriumi haldushalas üldse kärped kõige suuremad – kavas on koondada üle 200 inimese.

Kuidas on see võimalik, et tegelete nii mahuka teemaga üksi, muude kohustuste kõrval?

Avalikus sektoris ei käi inimeste ümberpaigutamine nii lihtsalt kui erasektoris. Kavade järgi on sotsiaalministeeriumi haldushalas üldse kärped kõige suuremad – üle 200 inimese on kavas koondada.  

Kas olete töötajaid juurde küsinud?

Suure tõenäosusega saab pagulastega seotud valdkond mulle varsti põhiliseks.

Kas tuleb eraldi põgenike probleemidega tegelev osakond?

Eraldi osakonda kindlasti ei tule.

Aga kas saate endale vähemalt meeskonna?

Ee… Ma ei saa seda kommenteerida, see on juhtkonna otsus.

Aga seda saate ju kommenteerida, kas teil on meeskonda vaja?

Mingit jõudlust on juurde vaja, koormus läheb mingil ajal kindlasti väga suureks

Pagulased on peagi kohal, kas oleme ettevalmistustöödega graafikus?

Oleme graafikus, kui esimesed inimesed võiksid saabuda uue aasta esimestel kuudel. Teame, et inimesed ei tule korraga – nende vastuvõtmine toimub jupikaupa.

Aga hankeid pole veel välja kuulutatud.

Hange kuulutatakse välja oktoobris, aasta alguseks oleme lepingus. Meie hangime partneri, kes korraldab eluruumide üürilepingute sõlmimise, vajadusel korterite sisustamise ja korrastamise. Ka kohalike omavalitsuste nõustamise. Samuti inimesele juurdepääsu tõlkele ja keelele. Meil on eeldatavasti üks partner, aga see on tema korraldada, kas ta teeb kõike ise või leiab partnerid.

Ütlete, et oleme graafikus, aga kas praegu ei käi pigem võidujooks ajaga ja tulekahju kustutamine? Kas on midagi, mida oleks varem teha saanud? Põgenikekriis on Euroopas kestnud kauem kui aasta. Jääb mulje, et Eesti avastas selle kriisi enda jaoks hiljuti.

Olen sotsiaalministeeriumis töötanud selle valdkonnaga aastast 1997. Oleme varjupaigataotlejatele majutust, tõlketeenuseid, kohalikesse omavalitsusse elama paigutamist pakkunud aastaid. Küll oluliselt väiksemates mahtudes.

Esimese koolituse omavalitsusele tegime 90ndate lõpus. Rääkisime, millised väljakutsed võivad oodata seoses pagulastega. Koolitused koostöös rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooniga on toimunud 2012., 2013 ja 2015. aastal.

Viimane aprillis enne Euroopa Komisjoni avaldust. Tõsi, siis oli KOVide osalus tagasihoidlik. Esinejaid oli saalis rohkem. 

Eesti ei oleks saanud kuidagi rohkem valmistuda kriisiks, mis praegu Euroopas on?

Rahandusministeerium proovis prognoosida, et mis kuus kõige rohkem varjupaigataotlejaid saabub. Nad tõdesid, et seda ei ole võimalik ennustada. Statistika näitab, et kaks aastat tagasi oli hoopis suur kukkumine nende osas, kes jõudsid Euroopasse.

Ümberasustajate kontekstis rääkides siis jah – Euroopa Komisjoni poolt on päris mitmeid aastaid olnud suund jagada pagulasi liikmesriikidesse kohustuslikus korras või pooleldi vabatahtlikult.

Eesti valitsus on selles osas mitmeid kordi oma seisukoha kujundanud – kaua on olnud veendumus, et me ei osale neis programmides. Pigem on Eesti hoidnud väga konservatiivset ja tagasihoidlikku varjupaigapoliitikat.

Meil ei ole veel poliitilist otsust lähiajal 373 inimese vastuvõtmiseks, aga kindlasti see arv ajaga paisub. Kas saate oma töös seda juba praegu arvestada?

Arvestame ja peaksime muutma oma taktikat. Kui nende kuni 200 puhul teame, et nad tulevad jupikaupa ja asuvad kohe elama korterites üle Eesti, siis need 300 inimest on uus reaalsus. Tõenäoliselt tuleb neile avada majutuskeskusi, kuhu nad ajutiselt panna.

On selge, et teine majutuskeskus lisaks Vaole tuleb. Sellele kohta otsides saab juba arvestada ka võimalusega, et pooleteise aasta pärast on vaja juba järgmist, siis järgmist.

Neile on vaja puhverajaks kohta, kuni dokumendid korda saavad?

Ühelt poolt on seda vaja paberimajanduse pärast. Teisalt on see hea aeg Eesti ühiskonnaga tutvumiseks. Vaos olevad inimesed teavad, kus riigis nad on. Neile ei tule üllatuseks eesti keel. Neil on teadmised töökultuurist, hoiakutest ja väärtustest. Ma ei arva, et keskuseperiood tingimata halb on.

Enam kui 300 inimese majutamiseks on vaja nelja Vao keskust.

Nad ei tule korraga. Nad tulevad siis, kui riik on valmis. Teame ette, et nad tulevad, aga see aeg ei saa olla väga pikk. Ümberpaigutamist ei ole Euroopas varem tehtud. Paljud asjad kujunevad välja praktika käigus.

Asüülitaotlejaid hakkab Eestisse järjest rohkem tulema. Kas meil peab olema kava, mille alusel saab öelda, palju ja millal majutuskeskuseid ehitada on vaja?

Sellised keskused on vajaduspõhised. Kui taotlejate arv suureneb, siis avatakse jooksvalt uusi keskuseid. Võetakse kasutusele motellid, ühiselamud… Kui taotlejaid ei tule, siis need suletakse. Keskuseid ei ehitata ja ei hoita tühjalt üleval.

Kas meie ettevõtjad oleks huvitatud pagulaste majutamisest oma hotellides?

Meie poole on pöördunud majutusasutuste omanikud, kes on öelnud, et nende omanike ringis on inimesi, kellel on asutusi ka teistes riikides, ja seal on motellid pagulaste kasutuses. On küsitud, kas meie ei sooviks sama teha.

Kuidas saame hakkama sadade pagulastega, kui mõni aeg tagasi oli Vaos probleemiks see, et elamisloa saanud inimestel ei olnud sealt edasi kuhugi minna?

ASil Hoolekandeteenused on neli kuud aega, et elamisloa saanule uus kodu leida. Esiteks peab inimene pärast elamisloa saamist ootama veel kuu, et dokumendid korda saada. Uue elukoha otsimisel arvestatakse, kas töökoht on olemas, kas lapsed saavad kooli ning inimese enda soove. Nelja kuuga leiavad nad kodu küll.

Kevadel, kui tulid esimesed arvud ja ühiskonda tabas pahameel, tekkis probleem. Oli juba kokku lepitud, et minnakse lepingut sõlmima, aga maakler helistas ja ütles, et jääb ära. Omanik ei soovi pagulastele üürida.

Mõned lihtsad küsimused lugejatelt. Kas pagulastele laieneb tervisekindlustus?

Rahvusvahelise kaitse saaja on nagu iga teine Eestis elamisloa alusel elav inimene. Lisaks kestab aktiivne toetusperiood esimesed kaks aastat – eluaseme, eesti keele õpingute ja tõlketeenuse mõttes.

Ravikindlustus on samadel alustel. Kui ta töötab, kui ta on töötukassas töötuna arvele võtnud, õpilane, rase, hooldab alla 3-aastast last jne, siis tal on ravikindlustus. Kui ta ei tööta, ei õpi, ei ole töötukassas arvel, siis ta saab vältimatut abi.

Kuidas on koolikohustusega - kui tuleb teismeline Süüriast pärit laps, siis ei saa teda ju kohe panna 7. klassi.  

Koolidele, kuhu lapsed lähevad, pakub haridusministeerium erinevaid meetmeid - täiendavat keeleõpet, toetatakse õpetajaid, ka on pearaha suurem. 

Ka praegu on nii, et sellel ajal, kui vanemad varjupaika taotlevad, siis lapsed käivad ikka koolis. Nii kui see laps Eestisse tuleb, siis praktika on see, et nad lähevad kohe kooli. Lastel muidugi lastakse koolis kohaneda – nad on tunnis, aga ei osale kohe õppetöös. Siis hakkab neil keeleoskus tekkima. Eks see sõltub lapsest endast ka, aga lapsed õpivad üldse väga palju kiiremini.

Aga kui tuleb pensionär, millega tema end elatama hakkab?

Pension laieneb samadel alustel. Õigus rahvapensionile tekib viis aastat peale Eestis elamist. Ta peab elama toimetulekutoetusest. Pensionärid enamasti üksi siia ei tule.

Kui sünnib pagulastel laps, kas ta saab kodakondsuse?

Eesti ei anna sünnijärgset kodakondsust. Kodakondsus on ikkagi vanemate kodakondsuse järgi. Ta saab elamisloa.

Millise dokumendi alusel pagulane reisib?

Ta saab elamisloakaardi ja halli passi. Sõltuvalt riigist, kuhu ta reisida tahab, peab ta taotlema viisat.

Kas Eesti riik on valmis ka selleks, kui tuleb korraga mass üle piiri?

Selleks on hädaolukorra lahendamise plaanid ja koostöö erinevate asutuste vahel. See on kindlasti väga keeruline olukord. Kasutusele võetakse erinevad majutusasutused. Meil on praegu partnerina ka Punane Rist, kes võib majutusasutustes teatud perioodi toimida personalina. Seda ei saa lõpuni ette planeerida, aga mingeid ettevalmistusi saab teha.

Näited - millised summad võiksid esialgu peredele kuluda (sama peremudeli puhul kehtivad summad ka teistele Eesti elanikele) 

Üks töötu täiskasvanu

Kuna isik ei tööta, siis tal sissetulekud puuduvad. Isikul on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust. Üksi elava isiku toimetulekupiir on 130 € kuus. Seega makstakse talle toimetulekutoetust toimetulekupiiri tagamiseks 130 €. Üksi elava isiku kuiseks sissetulekuks kujuneb seega 130 € .

Üksikvanem lapsega, lapsevanem ei tööta

Kuna vanem ei tööta, on pere sissetulekuks lapsetoetus 50 €. Toimetulekutoetuse määramisel arvatakse lapsetoetus täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.

Sellise perekonna toimetulekupiir on 260 € (nii vanema kui ka lapse eest 130 €). Kuivõrd pere saab lapsetoetust 50 €, siis makstakse perele toimetulekutoetust toimetulekupiiri katmiseks 210 € (260 - 50). Ühe vanemaga perele makstakse koos toimetulekutoetusega 15 € täiendavat sotsiaaltoetust. Lisaks on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust suuruses 45 € kuus.

Perekonna kogusissetulekuks kujuneb seega 320 € (lapsetoetus 50 € + toimetulekutoetus toimetulekupiiri katmiseks 210 € + täiendav sotsiaaltoetus 15  €  vajaduspõhine peretoetus 45 €). Ühe perekonnaliikme keskmiseks kuusissetulekuks kujuneb 160 €.

Kaks last ja kaks vanemat, vanemad ei tööta

Kuna vanemad ei tööta, on pere sissetulekuks lapsetoetused, mis on kokku 100 € (kummagi lapse kohta 50 €). Toimetulekutoetuse määramisel arvatakse mõlema lapse lapsetoetus täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.

Sellise perekonna toimetulekupiir on 494 € (perekonna esimese liikme eest 130 eurot, teise vanema eest 104 eurot ning kummagi lapse eest 130 eurot). Kuivõrd pere saab lapsetoetust 100 €, siis makstakse perele toimetulekutoetust toimetulekupiiri katmiseks 394 € (494 - 100). Lisaks on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust suuruses 90 € kuus.

Perekonna kogusissetulekuks kujuneb seega 584 € (lapsetoetused 100 € + toimetulekutoetus toimetulekupiiri katmiseks 394 € + vajaduspõhine peretoetus 90 €). Ühe perekonnaliikme keskmiseks kuusissetulekuks kujuneb 146 €.

Kaks last ja kaks vanemat, vanem laps on 10-aastane, noorem laps on 11-kuune, vanemad ei tööta 

Kuna vanemad ei tööta, on pere sissetulekuks lapsetoetused, mis on kokku 100 € (kummagi lapse kohta 50 €). Lisaks makstakse noorema lapse eest vanemahüvitist suuruses 390 €. Seega perekonna sissetulek on kokku 490 € ja see arvestatakse perekonna sissetulekuks toimetulekutoetuse määramisel.

Sellise perekonna toimetulekupiir on 494 € (perekonna esimese liikme eest 130 eurot, teise vanema eest 104 eurot ning kummagi lapse eest 130 eurot). Kuivõrd pere sissetulek on 490 €, siis makstakse perele toimetulekutoetust toimetulekupiiri katmiseks 4 € (494 – 490). Lisaks on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust suuruses 90 € kuus.

Perekonna sissetulekuks kujuneb seega 584 € (lapsetoetused 100 € + vanemahüvitis 390 € + toimetulekutoetus toimetulekupiiri katmiseks 4 € + vajaduspõhine peretoetus 90 €). Ühe perekonnaliikme keskmiseks sissetulekuks kujuneb 146 €.

NB! Toimetulekutoetuse määramise raames kaetakse lisaks toimetulekupiiri tagamisele ka isiku eluasemekulud sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäärade alusel. 

Allikas: sotsiaalministeerium