Kuidas ma Kuldnokaga mööda linna noolisin

Jan Uuspõld. Foto: Aivo Kallas

Teisipäeva hommik. Näitleja Jan Uuspõld (41) laseb lipsu taha paar sõõmu musta kohvi, nööbib särgi lõuani kinni ja tuiskab lifti. Sai ju eesti rahvale lubatud: järgmised kolm tundi on priiküüt FIE Urmas Kuldnokaga kõigile kättesaadav. Telefon heliseb juba nagu ratta peal.

«Urmas Kuldnokk kuuleb. Jaa, saab küll! Aga kuhu te soovite? Aa, ma tean küll seda kohta,» teeb Uuspõld asjalikku häält. Tegelikult pole Uuspõld miski taksojuht. Linna ta õieti ei tunne, ainult Nõmmel ja vanalinnas tuleks toime. Aga kohe esimese kliendiga vedas – mees tuleb peale võtta Karu tänavalt, kus kunagi algas Uuspõllu koolitee.

Hüppame autosse. Armatuuril vaatab vastu maailma kõige liberaalsem taksojuhitõend, mis kehtib veel sada aastat. Ei mingit nahkvesti ega vuntse. Uuspõld, kes lühikese varrukaga triiksärgi ja erkvalgete ketsidega mõjub pigem nagu 40-aastane koolipoiss, lükkab käigu sisse. Äkki rebitakse autol sõidu pealt tagauks lahti.