«Pealtnägija»: taksomaffia peremehetseb Tallinnas ülbemalt kui varem

Takso. Illustreeriv foto. Foto: Sille Annuk.

Seitsme aastaga pole lubadustest hoolimata midagi muutunud ja aastal 2015 peremehetseb taksomaffia Eesti südames ülbemalt kui eales varem.

ETV saade «Pealtnägija» jätkas eelmisel nädalal alanud eksperimenti taksomaffia tegevusest Tallinnas, vahendas ERR Uudised.

Muuhulgas on selgunud, et taksomaffiaga seotud inimesed organiseerisid 2013. aastal Tallinna volikokku oma inimest, kuid jäid sellega kaitsepolitseile vahele.

20. oktoobri valimispäeva hommikul toimus Tallinnas Lasso baaris koosolek, mida juhtis endine linnapoliitik ja keskerakondlane Tõnis Bittman. Ta jagas laua ümber istuvatele meestele käske hankida päeva jooksul nii palju hääli, et volikogusse pääseks oma mees, sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv tundmatu politseinik Robert Sadovski.

Iva on selles, et Sadovskiga tehti kokkulepe, et volikokku jõudes hüppab ta õigel ajal üle Keskerakonda, et nii vajadusel kindlustada tsentristide võim pealinnas - nii väidab kaitsepolitsei, kes kohtumist salaja jälgis.

Kuna kapo pidas koosoleku osalised kinni, jäi kuritegu lõpule viimata ja see kohtusse ei jõudnud. Aga Keskerakonna võimu kindlustamiseks said Bittmanilt käske teiste seas kunagise Kaasani allilmajõugu liige Vladimir Astašov, Kemerovo grupiga seostatud ekspolitseinik Vladimir Kaminski ning Tallinna taksomaffia üks võtmefiguur Madis Arro nagu kirjutas Eesti Päevaleht.

Räägitud on aga kahtlusest, et taksojuhid on varemgi aidanud poliitikutele teenete eest hääli koguda.

Kogutav katuseraha ulatub 50 eurost 600ni

Tallinna taksomaffia võimutseb Eestis edasi nagu 15 või 5 aastat tagasi. Ikka on linnas 10-12 kohta, kus võõral taksol ootamine on ohtlik ja endiselt jahivad ühed ja samad varrukamehed karistamatult kliente samades vanalinna keelutsoonides, kus aastaid tagasi.

Nii laiutas Madis Arro, kes osales Bittmani hääleostukampaanias, alles poolteist nädalat tagasi oma uhke BMWga ikka Hollywoodi ees. 20-aastase staažiga taksojuhi Aleksanderi sõnul tegutseb taksomaffia pea iga ööklubi juures: klubi Teater, Hollywoodi esine, Vabank, Veenus, aga samuti näiteks vana postimaja kobarkino poolsel küljel.

Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on taksomaffia haaret oluliselt laiendanud ja tegutseb nüüd ka päise päeva ajal.

Hollywoodi kolmnurk on üks magusaim taksomaffia peatus. Seal kehtib selge hierarhia, tööjaotus ja katuseraha hinnakiri.

Näiteks need, kellel on antud luba jahtida kliente seal, ametlikus taksopeatuses, peavad selle sektori brigadirile maksma iga kuu 50 eurot.

Mida lähemale varrukamees Hollywoodile tohib minna, seda rohkem peab ta maksma. Nädalavahetuse öödel klubi ette lubatud juhilt nõutakse näiteks 70-100 eurot kuus. Seetõttu on varrukameeste viha mõistetav, kui saabub võõras.

Keskmine katuseraha on umbes 50-100 eurot. Kõige rohkem, kuni 600 eurot peavad kuus oma brigadiridele maksma aga need taksistid, kes töötavad reisisadamas. Seal on varrukameeste kaks ooterida, millel on eraldi brigadirid. Väidetavalt on neist ühe omanik avalikkuseski tuntud ning kurikuulus eestlasest ettevõtja, keda on kunagi kahtlustatud ka seotuses palgamõrvadega.

600-eurone katuseraha ei tundugi nii krõbe, kui arvestada, et erinevalt ööklubidest on sadamas kliente iga päev hommikust õhtuni. Tavalisest kolm korda kõrgemate tariifide abiga teenib üks varrukamees seal väidetavalt 3000 eurot kuus puhtalt kätte. Eriti kuumal perioodil tuleb aga 1500 eurot kokku juba 3 päevaga.

Osa kümnisest võib liikuda allilma ühiskassasse

Nii uhke rahavool, mida naudib sadamas ligi 30 varrukameest, on ka põhjus, miks on Tallinna Sadama avaliku ohutuse programmi juhile Tamo Vahemetsale mõista antud, et maffiat liialt pitsitades võib ta ametist ilma jääda.

«On olnud vestlusi sellel teemal ja märksõna on ikkagi see, et kuidas me kokku lepime. Nende nõue on, et me laseksime neil sadama territooriumil vabalt tegutseda. Meie eesmärk on see, et taksod, kes meile teenust osutavad vastavad kõrgematele standarditele, et taksojuht oleks viisaka välimusega, kindlate hindadega, negatiivse taustata ja seda nad kahjuks pakkuda ei saa,» tõdes Vahemets.

See tõestabki, et Tallinna taksomaffia on selgelt juhitud ja organiseeritud tsunft ja peatused gruppide vahel ära jagatud. Igas peatuses on oma brigadir, peamiselt üks taksist, kes kogub sinna tööle lastud taksistidelt katuseraha ja jälgib korda oma sektoris.

Brigadiride kohal on aga kogu linna peale kaks allilma autoriteeti, kes hoiavad hämaras äris korda ja lahendavad taksomaffia arveteklaarimisi.

Nagu «Pealtnägijale» väideti, liigub nende kaudu osa taksistide kümnisest otse allilma ühiskassase.

«Seda ma ei oska nüüd öelda, kellele. /.../ Vot nii kaugele mina pole jõudnud. See on ikka uurimise asi ja nii kaugele ma oma pead toppida ei tahaks ka. /.../ Siin on ikka aru saada, et see on organiseeritud grupeering ja seal ikka jaotatakse raha suhteliselt normaalselt,» rääkis taksojuht Aleksander.

Munitsipaalpolitsei on võimetu

Paratamatult võib jääda mulje munitsipaalpolitsei ja taksomaffia kokkumängust, kui satud pealt nägema olukorda, kus üks varrukamees jahib kliente Harju tänaval vanalinna keelualas otse märgi all, kuid mupo patrull jalutab lihtsalt mööda, trahvib valesti parkijaid, aga taksistile ei tee vähimatki.

Nagu ütleb linnapolitsei juht Raik Saart, siis pole asi korruptsioonis, vaid nende amet on maffia ees lihtsalt jõuetu.

«Me ei saa teha jälitustegevust, meil puudub vahetu sunni õigus, siin me liigume ka hämaras alas, sest vahel me blokeerime, et taksod ei saaks eest ära sõita. /.../ aga kas see on seaduslik,» rääkis Saart.

«Ja kuna see küsimus ei ole päris täpselt reguleeritud, siis me ei ole ka püüdnud neid asju väga teravaks ajada. Sest me teeme praegu oma tööd, neid asju, mida meil seadus lubab. Sellel aastal 8 kuuga me oleme teinud 550 menetlust taksoeeskirjade rikkujate suhtes ja kui me rehkendame, et Tallinnas on 2500 taksojuhti, siis see on väga suur arv,» lisas ta.

Taksojuht Aleksanderi sõnul aga mupo niinimetatud taksomaffia liikmeid ei puutu. «Iga päev seisavad seal ja nad ei karda. Minu jaoks on see suhteliselt imelik, et niimoodi on,» tõdes ta.

Taksomaffia protsessib politsei ja mupo otsused

Taksomaffia teab väga hästi oma õiguseid ja esimesel võimalusel protsessib kõik politsei ja mupo otsused.

Pealtnäha tundub ju lahendus lihtne. Linn on valvekaameraid täis, fikseeri ainult parkimine keelatud alas, lase politseil trahvid välja kirjutada ja siis võta taksistidelt tegevusluba ära. Nii saaks järsku jagu ka illegaalsest taksopeatusest Solarise juures, kus varrukamehed päise päeva ajal võõrale sohvrile vargaseaduseid ette loevad ja mupo eest lihtsalt ära sõidavad.

Paraku ei ole ka lindistamisest abi. Tamo Vahemets lasi aasta tagasi Tallinna Sadamas lindile võtta ning politseile saata ligi 200 taksomaffia liiklusrikkumist, kuid vastus tuli ühene – töökoormuse alla uppuval politseil lihtsalt pole jõudu sellise menetlusmassiga tegeleda. Üldiselt on see kogu põhjus, miks politsei taksomaffiat jõuliselt ei pitsita.

«Ma ei saa öelda, et politsei, mupo ja linn ei tee üldse midagi. Kui me räägime kas või sellest väikesest taksogrupist, mis koos käib, siis seal on viimase aasta jooksul üldine arusaam taksoturul toimuvast väga ühtlustunud. Me oleme jõudnud sinnamaani välja, et tahame seda ära lahendada,» rääkis Vahemets.

Olukord ei ole muutunud

Pärast seitsme aasta tagust «Pealtnägija» esimest paljastust kutsuti kokku kõikvõimalikke komisjone ja töögruppe. Uuriti, arutati, lubati seaduseid muuta ning taksomaffial võimalikult ruttu hapnik kinni keerata.

Seitse aastat hiljem pole aga midagi muutunud. Jutt on täpselt sama, mis 5, 10, 15 aastat tagasi. Politseil pole jõudu, mupol volitusi, riik süüdistab linna saamatuses ja linn riiki kehvades seadustes.

«Aastatega on see asi täiesti käest ära läinud. Taksoveolubasid jagatakse ka praegu nii, et kes tahab see võtab ja saab. Ma mäletan, et kuni 2010 see asi nii lihtsalt ei käinud. Sa pidid ikka tegema mingi eksami ja oli mingi taksokomisjon, praegu ei ole mingit komisjoni, sa lihtsalt lähed interneti kaudu sisse, sul peab olema vähem kuni kaks rikkumist, keeled suus - ma ei tea, kas keegi seda kontrollib, vist ei kontrolli, sest rohkem kui pooled ei oska eesti keeltki. Ma ei tea, kuidas nad taksoteenust osutavad,» rääkis Aleksander.

Lihtsustatult öeldes on uba selles, et tänaseni kehtib hambutu kord, mis lubab taksorooli istuda kas või vanal retsil või äsja kinni püütud narkomaanil. Nimelt annab linn taksoveoloa FIE-le või firmale, kes mõlemad võivad seejärel ise taksorooli tööle palgata keda tahes.

Näiteks firma Dowwy, mille juhid peremehetsevad sadamas ja mille autod sarnanevad Tallinki taksodega, on saanud linnalt sõidukikaardi 13 auto jaoks. Kes konkreetselt nende taksode roolis istuvad, seda Tallinna transpordiamet aga enda väitel ei tea.

Linnas taksondust korraldav amet kommenteeris, et tal puudub tõesti ülevaade ja kontrolliõigus taksojuhtidena töötavate isikute üle.

Uuest seadusest lahendust ei usuta

Oktoobris hakkab kehtima kaua menetletud ja lubatud uus ühistranspordiseadus, kuid juba täna on rohkem neid, kes selle võluomadusi ei usu.

«Mulle isiklikult meeldib seal kaks asja. Peaksid ära kaduma need üüratult kõrged rahakotitühjenduselemendid ehk kohalikud omavalitsused saavad kehtestada piirhindasid - see on üks. Ja teine pool on see, et liikluskurjategijad, kes pidevalt rikuvad, peaksid turult ära minema,» selgitas Tamo Vahemets.

Tallinna munitsipaalpolitsei juhataja ei näe, et seadus taksonduses olukorda parandaks.

«See on vaid kosmeetiline parandus vanadele asjadele ja ongi kogu lugu,» tõdes Raik Saart.