/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/08/28/4428111t1hd9f9.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga muuta põhihariduse andmine riigielu küsimuseks ja võtta selle rahastamise kohustus kohalikelt omavalitsustelt.
Minister: põhiharidus peab jääma kohaliku kogukonna vastutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhihariduses ei oleks minu arvates siiski õige võtta vastutust kogukonnalt, tegu on omavalitsuste ühe põhifunktsiooniga,» leidis Ligi. «Raske oleks nii kohalikus asjas loota ministeeriumi otsejuhtimist.»
Küll aga võiks tema hinnangul riik rohkem vastutust võtta gümnaasiumihariduse eest. «Gümnaasiumid on teine asi, nende piirkond on suurem ja siin on keskvalitsus võtmas koolipidamise koormust üle, omavalitsused saavad aga keskenduda kvaliteetse põhihariduse pakkumisele.»
«Kohalike omavalitsuste võimekust tuleb aga kahtlemata tõsta, milleks on valmimas haldusreformi kava,» lisas Ligi.
Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogu esimehele Eiki Nestorile ettepaneku arutada parlamendis põhihariduse korraldamist riiklikult olulise tähtsusega küsimusena.
Õiguskantsler pakkus välja, et hariduse andmine tuleks määratleda riigielu ülesandena. «Kui kogu põhikooli- ja gümnaasiumihariduse andmine määratleda riigielu ülesandena, ei too see kaasa kohalike omavalitsuste rolli kadumist. Säilida võiks võimalus, et võimekad linnad ja vallad saavad vastava soovi korral koole (edasi) pidada. Samuti peaks eraõiguslikele isikutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele jääma õigus asutada koole omal initsiatiivil,» kirjutas õiguskantsler oma ettepanekus.