/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/11/07/3500819t1hd340.jpg)
Urmas Paet on Eesti saadikutest Euroopa Parlamendis suurim arupärija, samas ei pea Euroopa Komisjon masspäringute esitamist heaks ning otsib võimalusi, kuidas neid ohjeldada, kirjutab väljaanne Politico.
Paet on Eesti saadikutest Euroopa Parlamendis suurim arupärija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Paet on pisut rohkem kui aasta tagasi tööd alustanud europarlamendi koosseisu ajal esitanud Euroopa Komisjonile 53 küsimust, siis Yana Toom ja Tunne Kelam on saatnud vaid kümme küsimust, Kaja Kallas üheksa ning Marju Lauristin ja Indrek Tarand neli küsimust.
«Küsimuste esitamine on osa demokraatlikust protsessist ning üks väheseid võimalusi, kuidas eurosaadikud saavad väljendada avalikkuse muret mõne Euroopa Liidu seaduse kohta. Kuid nii parlamendi kui ka komisjoni juhid tunnistavad, et senist süsteemi on lihtne kuritarvitada,» kirjutab Politico.
Nii on näiteks kõige enam küsimusi esitanud Malta sostiaaldemokraat Marlene Mizzi, kes on alates juulist 2014 esitanud komisjonile 470 erinevat küsimust. Tema päringute skaala ulatub loomakaitsest ja romade õigustest kuni digitaalsete oskusteta inimeste olukorrani, edastab ajaleht.
Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt laekub neile selle aasta lõpuks 751-liikmeliselt parlamendil umbes 17 000 küsimust, mis oleks rekordiliselt suur number. Üleelmisel aastal sai komisjon parlamendiliikmetelt 13 400 ning eelmisel aastal 10 800 küsimust. Tänavu nelja kuuga olid eurosaadikud esitanud juba 6000 küsimust. Keskmiselt esitasid 693 eurosaadikut üheksa küsimust.
«Aeg, mida komisjoni töötajad kulutavad küsimustele vastamiseks, on vähemalt 76 täistööaja ekvivalenti. See teeks ühele küsimusele vastamise hinnaks umbes 490 eurot,» ütles Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans juunis vastavasisulisele arupärimisele vastates.
Iga vastuse kirjutamine eeldab Timmermansi sõnul «teemaga tutvumist, vastuse koostamist, kinnitamist, koordineerimist ja tõlkimist». Sellest lähuvalt kulutab Euroopa Komisjon tänavu rohkem kui kaheksa miljonit eurot saadikute küsimustele vastamiseks.
Parlamentaarseid küsimusi Euroopa Komisjonile saavad eurosaadikud esitada kas suuliselt plenaaristungite ajal või kirjalikult. Küsimuse pikkus ei tohi ületada 200 sõna, peab olema arusaadav, hoiduma ründavast stiilist või olema isiklik ning jääma Euroopa Liidu lepingute kompetentsi. Komisjonil on küsimustele vastamiseks aega kuus kuud.
Politico andmeil mõistetakse ka Euroopa Parlamendis probleemi ning näiteks 2014. aastal lisati protseduurireeglitesse klausel, milles kutsutakse saadikuid jääma küsimuste esitamisel «mõistlikesse piiridesse».
«Me nõustusime, et parlamendi liikmed peaksid saatma komisjonile vähem küsimusi, kuna paljud neist on koostatud muudel põhjustel, kui probleemide reaalseks lahendamiseks,» tunnistas Slovakkiast pärit europarlamendi liige Vladimír Maňka.