Politsei kritiseerib fentanüülitarvitajate võõrutusravi

Sõltlased joovad metadooni. Foto: Liis Treimann

Politsei kritiseerib metadooni jagamist narkosõltlastele – puudub süsteemsus ja ülevaade, kellele ravimit jaotatakse, mistõttu äritsevad narkomaanid riigilt saadud doosiga ise edasi ning surevad ka metadooni tarbimise tagajärjel. 

Lääne prefekt Kaido Kõplas uuris oma tänavu kaitstud magistritöös fentanüülisõltlastele metadooni jagamise kitsaskohti.

Sõltuvusravis aseainena kasutatavat metadooni tuleks jagada kindlate reeglite kohaselt, kuid see lekib mingil põhjusel tänavatele ja põhjustab üledoosisurmasid.

Kõplase magistritööst selgub, et aastatel 2005 kuni 2013 suri üledoosi tagajärjel kokku 1024 inimest. Kusjuures puhtalt metadooni üledoosi tõttu suri 30 inimest. Erinevate ainesegude üledoosi tagajärjel, kus üheks komponendiks metadoon, suri 111 inimest.

Magistritööst selgub, et igal aastal sureb keskmiselt kaheksa inimest metadooni üledoosi tõttu, mis tähendab Kõplase hinnangul, et metadoon pääseb süsteemist illegaalsele narkoturule või tarvitavad ravi saajad lisaks metadoonile ikka teisi aineid edasi.

Põhja prefektuuri kinnitusel leiti näiteks ka tänavu suvel Tallinnast üledoosi tagajärjel surnud mees. Käes fentanüülisüstal, kõrval vedelemas metadoonitopsik (metadooni juuakse).

«See on koht, kus tuleb mõelda, kas me teeme ikka õiget asja ja kas süsteem ikka töötab,» ütles Põhja prefektuuri organiseeritud kuritegude talituse juht Leho Laur.

Metadooni jagab riik tugikeskuste kaudu fentanüüli tarvitajatele tingimusel, et sõltlane on ise motiveeritud loobuma tarvitamisest. Teoorias peaks narkomaan seda tarvitama meditsiinitöötaja järelevalve all. Lisaks peaks ta külastama regulaarselt psühhiaatrit ja sotsiaaltöötajat.

Magistritööst selgub, et metadooni sõltuvusravi pakutakse seitsmes asutuses. Seda, kas inimene võetakse ravile, otsustab komisjon. 

Kui metadooni õigesti tarvitatakse, siis see vähendab võõrutusnähtusi ning vajadust uue doosi järele.

Politsei hinnangul on aga metadooni ravi sõltlaste jaoks olnud poolik ja seetõttu ebaedukas.

«Metadooniprogramm ei kanna oma eesmärki, see on poolik. Täna kasutavad narkomaanid metadooni lihtsalt asendusainena, kui neil on raskusi fentanüüli kättesaamisega,» rääkis Laur, et kui narkomaanil on saanud raha otsa, siis ta küsib metadooni, et halvast enesetunnest kiiresti lahti saada. «Esimesel võimalusel minnakse fentanüüli juurde tagasi.»

Kõplas intervjueeris oma töös Tervise Arengu Instituudi, politsei, terviseameti, ravimiameti, sotsiaalministeeriumi, prokuratuuri ja jagamispunktide esindajaid.

Vähemalt ei lähe vargile

Põhilise probleemina toob Kõplas töös välja, et ravi ei ole isikustatud ning puudub ühtne andmebaas ravil osalejatest. See võimaldab näiteks narkomaanidel käia korraga mitmes punktis doosi saamas.

«Ei ole järelevalvet, ühtset baasi või süsteemi, kust selgub, kui palju metadooni ta on kätte saanud. Ta peaks seda tarvitama kohapeal, aga talle antakse see kaasa ja nii ta turustab seda ise edasi,» rääkis ka Laur.

Kõplase tööst selgub, et järelevalve ja kontroll on nõrk. Samuti on puudu personalist, kes oleks motiveeritud sõltlastega töötama.

«Vormiliselt on meil metadooniprogramm olemas, aga sisuliselt ei ole,» ütles Laur.

Kõplase hinnangul tuleks kogu sõltuvusravi korraldus riiklikul tasandil uuesti üle vaadata. Sotsiaalministeerium, kelle haldusalas teema on, peaks tegema auditi.

Kõplase sõnul võiks metadooni asendusravi olla statsionaarne. Just metadooni koju kaasa andmine on suurim risk, et metadoon pääseb tänavale.

«Arsti järelevalve all manustatuna ei ole veel ükski inimene metadoonist üledoosi saanud. See näitab, et selle aine tänaval ilma järelevalveta tarvitamine on selge kitsaskoht,» ütles ka Leho Laur.

Lauri sõnul on programmi suureks plussiks vähemalt see, et doosi vajav narkomaan ei lähe varastama.

Sotsiaalministeeriumi kommentaar:

Enamikku metadoon-asendusravi ravikohti rahastab riigieelarvest Tervise Arengu Instituut. Teenust võivad pakkuda ainult tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad. Metadoon-asendusravil on kindlad reeglid, mida tuleb järgida, ning terviseamet ja ravimiamet teevad selle üle ka vastavat järelevalvet. Samuti tellis Tervise Arengu Instituut 2013. aastal metadooni asendusravi kliinilise auditi, mille käigus kontrolliti riigieelarvest rahastatavate teenuseosutajate tööd.

Auditist selgus ka rida ettepanekuid, kuidas ravi paremini korraldada. Tänaseks on Tervise Arengu Instituudil koostatud vastav tegevusplaan ning kõige sellega aktiivselt tegeletakse.

Samuti käib sotsiaalministeeriumis töö selles suunas, et narkomaaniaravi puudutavad andmed isikustada ja lülitada ühtsesse süsteemi, mis võimaldaks kiiret andmevahetust. See aitaks ära hoida olukordi, kus üks inimene võib saada asendusravi rohkem kui ühest kohast.

Eesti surmapõhjuste registri andmete kohaselt registreeriti Eestis 2014. aastal kokku 98 narkosurma, neist 11 juhtumit olid seotud metadooniga. Nende juhtumite arv on ka viimaste aastate jooksul järjest vähenenud.