Väiketüdrukut rängalt vigastanud võõrasisa üheksa-aastane vangistus jõustus

Egert Must Harju maakohtus. Foto: Sander Ilvest

Riigikohus otsustas täna mitte menetleda väikest tüdrukut rängalt vigastanud Egert Musta kassatsioonkaebust, sellega jõustus talle madalama astme kohtutes mõistetud üheksa aasta pikkune vanglakaristus.

Kassatsioonkaebuse esitas juuli alguses Egart Musta kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa. Tänase määrusega otsustas kohus kaebust mitte menetleda.

Tallinna ringkonnakohus mõistis 1. juunil Egert Mustale väiketüdruku vigastamise eest liitkaristuseks üheksa aastase vanglakaristuse. Ringkonnakohus muutis küll Harju maakohtu mõistetud karistust, kuid mehele mõistetud üheksa aasta pikkune karistust käi samaks.

Ringkonnakohus mõistis Mustale kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel nelja-aastase vangistuse, eelnevalt oli maakohus selle eest mõistnud kolmeaastase vangistuse.

Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhiosa, lugedes piinamise Musta poolt toimepanduks otsese tahtlusega mitte kaudse tahtlusega nagu oli maakohtu otsuses. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Kohus mõistis piinamist käsitleva paragrahvi järgi rangema karistuse, leides, et see tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Raske tervisekahjustuse tekitamise osas ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga, leides, et see tegu ei olnud toime pandud otsese tahtlusega, vaid kaudse tahtlusega.

Seetõttu liitkaristuseks jäi üheksa aasta pikkune vangistus, kuna liitkaristuse moodustamisel taotles prokurör kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise printsiibi kohaldamist ehk süüdlasele kõige soodsama liitkaristuse moodustamise põhimõtte kohaldamist.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask leidis ringkonnakohtus, et Must tuleks mõista süüdi otsese tahtlusega kuritegudes ning mõista talle 12-aastane vanglakaristus.

Musta kaitsja Natalia Lausmaa taotles aga ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist ning uut otsust, millega mees mõistetaks õigeks või alternatiivselt vähendataks talle mõistetud karistust. Kaitsja apellatsiooni jättis kohus rahuldamata.

Kohus mõistis Musta aprilli keskel süüdi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist, ning mõistis selle eest süüdistatavale kolme aasta pikkuse vanglakaristuse. Samuti mõistis kohus mehe süüdi raske, eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises. Selle eest määras kohus karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Kohus otsustas seega mõista Egert Mustale liitkaristuseks üheksa aastat trellide taga. Ühtlasi mõistis kohus Mustalt kannatanu esindaja kasuks 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Süüdistuse järgi kasutas lapse ema Keiti Voogre elukaaslane Egert Must eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse kallal füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, lüües teda eri piirkondadesse ja põhjustades lapsele seeläbi hulgaliselt verevalumeid. Samuti süüdistati meest selles, et mullu 16. septembri õhtupoolikul lõi ta toona 2,5 aastast Emilyt tugevasti rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

Mees ise eitas Emily löömist, põhjendades lapse keha katnud verevalumeid kukkumistega. Eluohtliku peavigastuse tekitamist Must küll tunnistas, kuid tegi seda enda sõnul kogemata.

Ta rääkis märtsi keskpaigas kohtu eest tunnistust andes, et lükkas tüdrukut kogemata vannitoas nii, et laps kukkus peaga vastu seina. Seina katnud kahhelplaat purunes löögi tagajärjel. Prokurör ütles aga, et eksperdi ütluste järgi ei saanud laps üksnes tõukamisest sellist vigastust saada. Ta vahendas eksperdi sõnu, mille kohaselt sai see juhtuda üksnes tugeva löögi tagajärjel.

23. märtsil taotles Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask Mustale maksimaalset, 12 aasta pikkust vangistust. «Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul,» põhjendas prokurör toona kohtus peetud kõnes.