Palling: vihakõne pidamise eest tuleb ette näha karistus

Kalle Palling Foto: Liis Treimann

Vihakõne pidamist tuleks seadustes reguleerida ja selle eest ette näha karistus, leiti tänasel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) kohtumisel pagulasorganisatsioonidega.

Komisjoni esimees Kalle Palling ütles, et pidas äärmiselt vajalikuks pagulasorganisatsioonide kutsumist poliitikakujundajate laua taha olukorras, kus teema on ühiskonnas teravalt üleval. «Neil on hästi laiapõhjaline kogemus kõikjalt maailmast, kus sellega tegeletakse,» põhjendas ta. «Teame ju riike, kus on pagulaspoliitikat edukalt ellu viidud ja neid, kus tehtud vigu. Ei ole mõtet ise leiutada lahendusi, kui neid võib teiste kogemustest üle võtta,» lausus Palling.

«Ehkki vestlus puudutas peamiselt pagulasi, siis tegelikult kui laiemalt vaatame, on meil valdav hirm, et meie kõrvale võib tulla inimene, kes on kuidagi teistsugune - ja mitte ainult teisest riigist ja teise nahavärviga,» arutles Palling.

Korduvalt jõuti koosolekul järelduseni, et Eestis on vaja tegeleda vihakõne regulatsiooniga. «Täna on lausa nii, et ei tehta enam anonüümselt eri nimekirju inimestest, kellega «tuleks midagi teha» – küll on need [Kristiina] Ojulandi või teiste ühenduste eestvõtmisel. Sõnavabadusega kaasneb ka vastutus, päris igasugust tektsi ei tohiks olla võimalik levitada ilma vastutuseta,» leidis Palling, et vihakõne pidamise eest tuleks ette näha konkreetne karistus.

«Kooseluseaduse debati ajal oli vihakõnel üks sihtgrupp, nüüd teine. See tendents Eestis ainult süveneb. Minu arusaam ühiskonnakorraldusest on selline, kus vihakõne sõnavabaduse alla ei mahu,» selgitas Palling.

«Probleem ongi selles, et tegeleme praegu pagulasküsimusega nii, nagu see oleks mingi eriline asi - tegelikult ju ei ole!» ütles riigikogu liige. «Meile tuleb igal aastal elama 7000 inimest, kellest pooled on pärit kolmandatest riikidest, eri nahavärvi ja uskumusega. Kuid nüüd me räägime mõnest sajast inimesest, kes tulevad rahvusvahelise kokkuleppe alusel, ning sellest on korraga saanud hiiglaslik number,» imestas Palling. «Tegelikult see ei ole nii suur number ja meie rändesaldo on sellele vaatamata negatiivne.»

Kohtumisel otsustati, et paari nädala pärast kogunetakse uuesti ja minnakse tegevuskava juurde, kuidas minna edasi, et ühiskonnas oleks rohkem sallivust ka teiste rahvuste ja nahavärvide vastu.

Riigi peaprokurör: seadusi tuleks muuta siis, kui olemasolev ei taga piisavat kaitset

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul ei poolda praktikud erinevate seaduste kergekäelist muutmist. «Kui ilmneb, et täna kehtiv seadus ei taga inimestele piisavat kaitset, siis tuleb loomulikult seadusemuudatuse vajalikkust analüüsida,» ütles Perling.

Lavly Perling tõi välja, et kui räägime ühelt poolt vaenu õhutamisest ja teiselt poolt sõnavabadusest, siis on ühiskonna, seadusandja ja täitevvõimu suhtumine n-ö mustvalgete juhtumite puhul sageli suhteliselt ühesugune. Samas on väga palju neid juhtumeid, kus ühed ühiskonna liikmed peavad mingit tüüpi väljaütlemisi vaenu õhutamiseks, teised rõhuvad aga sellele, et neil on vabas ühiskonnas õigus vabalt oma ideid levitada. «Sellistes olukordades peaksime pöörduma põhiseaduse poole, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Samas ütleb kõnealuse seadusesätte teine lause selgelt, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks,» selgitas riigi peaprokurör.

Perlingu sõnul on seega oluline jälgida seadusandja terviklikku mõtet nii põhiseaduse kui ka teiste Eesti Vabariigis kehtivate seaduste vastuvõtmisel. «Demokraatlikus riigis saab ennekõike seadusandja otsustada, millal on inimeste sõnavabaduse piiramine õigustatud. Prokuratuuri ülesanne on kaitsta sõnavabaduse kaitse kontekstis ka kõikide teiste ühiskonna liikmete põhiseaduslikke õigusi,» rõhutas riigi peaprokurör.

«Silmas tuleb pidada seda, et tänane karistusseadustik annab võimaluse menetleda enamikke juhtumeid, mida ühiskond ei aktsepteeri normaalse käitumisena. Eelkõige tulekski vaadata kehtiva seaduse valguses, kas kõiki juba täna olemas olevaid võimalusi on praktikas maksimaalselt ära kasutatud,» ütles Lavly Perling.