/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/10/25/455055t1hcb98.jpg)
Suure tõenäosusega hakkab maanteeamet eraparklatele andma liiklusregistri andmeid, et aidata neil tuvastada parklas maksmatajätnud autojuhte.
Tellijale
Parklad võivad autoomanike andmed saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et eraparkla saaks maksmata parkinud sõidukijuhilt leppetrahvi nõuda, peab ta tuvastama, kes autot juhtis. Praegu on seda keeruline teha, kuna eraparklad ei pääse ligi liiklusregistrile.
Uue liiklusseaduse järgi aga võib maanteeamet õigustatud huvi korral avaldada piiratud juurdepääsuga andmeid, sealhulgas isikuandmeid, kolmandatele isikutele.
Andmed avalikuks?
«Parkimisteenust pakkuval ettevõttel võib vastav õigustatud huvi tekkida, et tagada parkimisteenuse lepingust kinnipidamine,» sõnas maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar. Ta rõhutas, et miski pole veel kindel, sest majandusministeerium alles koostab vastavat määrust.
«Maanteeamet lähtub eelkõige avalikust huvist,» rääkis Vijar. «Parkimise puhul võiks avalik huvi olla parkimise parem korraldamine.»
Eile parkimisplatsil küsitletute arvamused jagunesid ses asjas kaheks. Moekunstnik Anu Lensment leidis, et andmete avaldamine ei kõla just meeldivalt, kuid eks eraparklad peavad trahvid kuidagi kätte saama.
Seevastu Europarki parklas parkinud Arina Liiskmann suhtus registriandmete avaldamisse negatiivselt. «Riigil peab olema andmete avaldamiseks põhjendatud huvi, aga trahv laekub ju erafirmale,» märkis ta.
«Tekib küsimus, mille alusel parkimisoperaator õigustatud huvi põhjendab,» sõnas ka jurist Henrik Kirsimäe. «Seda ei saa põhjendada fotodega mootorsõidukist. See tähendaks, et igaühel tekiks võimalus saada juurdepääs vastavatele liiklusregistri andmetele, tuginedes pelgalt sõidukist tehtud fotodele, mis aga võib viia isikuandmete kuritarvitamiseni.»
«Kui riik otsustab, et hakkab teatud olukordades eraõiguslikele isikutele väljastama sõidukite omanike ja kasutajate andmeid, ei ole seda džinni võimalik enam pudelisse tagasi suruda,» rääkis vandeadvokaat Indrek Sirk.
See võib tähendada, et andmeid hakatakse järjest enam küsima ka muul eesmärgil. Sirgi sõnul tuleks sel juhul mõelda, kas poleks mõistlik liiklusregistri andmed avalikuks teha, nii nagu on seda kinnistus- ja äriregistri andmed.
«Praegu ei anna maanteeamet parkla- ega inkassofirmale andmeid auto omaniku või kasutaja kohta,» rääkis Sirk. «Aga kui parklaoperaator või inkassofirma viib ümbriku liiklusregistrisse, siis saadab amet selle edasi omanikule või vastutavale kasutajale.»
Leping on kahepoolne
Eraparkla seega praegu omaniku nime teada ei saa. Sirk sõnas, et tema ei näe, miks peaks olema tsiviilõiguslikul lepingupoolel õigus saada teise lepingupoole andmeid, kui ta pole neid ise kindlaks teinud.
«Kui sa ei tea, kellega oled lepingu sõlminud, ei saa sa paluda riigil tuvastada isikut, kellega lepingu sõlmisid,» selgitas Sirk. «Leping on kahe poole tahe ja kõigepealt peab olema selge, et ka teine pool kavatses lepingut sõlmida.»
Kui eraparkla saab auto omaniku teada, saab ta viimasele trahvinõude saata ja vajadusel kohtusse kaevata. Kui auto omanik sellele ei reageeri, rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja nõue läheb täituri kätte. Kui ilmneb, et omanik ei juhtinud autot, saab kostjat vahetada. Kui juhti ei õnnestu tuvastada, jääb hagi rahuldamata.
Liiklusseadus kohustab sõidukiomanikku ja vastutavat kasutajat säilitama kuue kuu jooksul sõidukit juhtinud isiku andmed ning esitama need liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel.
«Uus seadus ei too olulisi muudatusi meie töökorraldusse ega äriplaanidesse, vaid ehk vähendab arvamust, et teenuse eest ei pea maksma,» märkis Europarki tegevdirektor Karol Kovanen.