/nginx/o/2015/09/03/4448065t1hc32a.jpg)
Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid mõistsid ühiselt hukka Eston Kohvri röövimise, tema suhtes tehtud kohtuotsuse ning tema jätkuva õigusvastase kinnipidamise.
Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid mõistsid hukka Kohvri röövimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrid kutsusid Kopenhaagenis Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) tänasel välisministrite kohtumisel Venemaad üles rahvusvahelisi kohustusi täitma, Eston Kohvri koheselt vabastama ja tagama tema turvalise naasmise Eestisse, edastas välisministeerium.
Samuti rõhutas välisminister Marina Kaljurand poliitilise ja kaitsealase koostöö tihendamise olulisust muutunud julgeolekukeskkonnas.
Piirkondlik kaitsealane koostöö on Kaljuranna sõnul omandamas järjest suuremat tähtsust, kuna nii lõunast kui idast Euroopale lähtuvad ohud mõjutavad Põhja-Balti riike. «Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas, ebastabiilsus ja vägivaldne äärmuslus muudes kriisikolletes ning sellega kaasnev rändesurve lõunast on väljakutsed Euroopa julgeolekule,» sõnas välisminister.
«Nende julgeolekuohtudega tegeledes on NATO meie jaoks võtmetähtsusega julgeoleku kindlustaja, kuid väga oluline roll on ka Põhjamaade ja Balti riikide solidaarsusel ja süvendatud koostööl,» lisas ta.
Ukraina olukorda ja Venemaa jätkuvat agressiooni arutades rõhutasid välisministrid Minski kokkulepete elluviimise tähtsust. «Kuna Venemaa ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi, tuleb Euroopa Liidu ühtse poliitikaga, sealhulgas sanktsioonidega jätkata,» lisas välisminister Kaljurand.
Välisministrid rõhutasid OSCE erimissiooni tegevuse olulisust Ukrainas ning väljendasid muret vaatlejate vastu suunatud vägivalla kasvu üle. «Vaatlejatele tuleb tagada julgeolek ja liikumisvabadus, et neil oleks võimalik aidata kaasa rahu ja stabiilsuse taastamisele Ukrainas,» lisas välisminister Kaljurand.
Rändekriis ning sellele adekvaatse vastamise erinevad võimalused olid välisministritel põhjalikult arutlusel. Euroopa lõunanaabrusest tulevast rändesurvest kõneldes rõhutas välisminister Marina Kaljurand vajadust pöörata enam tähelepanu algpõhjustele kolmandates riikides.
«Oluline on aidata kaasa poliitilise ja humanitaarolukorra parandamisele ning stabiilsuse taastamisele põgenike päritoluriikides ning transiidipiirkondades. Samuti peab Euroopa Liit tegema koostööd Vahemere lõunakalda riikidega inimkaubitsejate võrgustike vastu võitlemisel,» lisas välisminister.
Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid arutasid veel koostööd strateegilise kommunikatsiooni ja küberkaitse vallas ning energiajulgeolekut, olukorda Kreekas ja kliimaküsimusi.
Kopenhaagenis toimuval Põhjamaade ja Balti riikide koostöökohtumisel osalesid Taani välisministri Kristian Jenseni kutsel välisminister Marina Kaljurand, Soome välisminister Timo Soini, Rootsi välisminister Margot Wallström, Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson, Norra välisminister Børge Brende, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Leedu asevälisminister Nerijus Germanas.
Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8) praegune eesistuja on Taani ja 2016. aastal Läti.