/nginx/o/2008/09/02/70793t1hbab6.jpg)
Riigikogulase ja Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees Peeter Tulviste hinnangul võiks Eestis paika panna reeglid, milliseid aumärke ja kuidas tohiks vastu võtta.
Peeter Tulviste tervitaks ordenitega seotud reeglistikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president Dmitri Medvedev andis sellel kuul Sõpruse ordeni nii maestro Eri Klasile kui ka päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile ning presidendi aukirja sõudjale Jüri Jaansonile. Klas sai ordeni inimesi kultuurisidemete arendamise ja populariseerimise eest ning Timberg abi osutamise eest suviste tulekahjude kustutamisel. Jaansonile anti aukiri, sest Venemaa sõudmine tähistas oma 150. sünnipäeva ja Jaanson oli kunagise Nõukogude Liidu sõudekoondise tugitala.
Eilses Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» visati õhku küsimus, et kas eestlased peaks vastu võtma kõik neile antavad ordenid ja autasud või tasuks kaaluda, et kes annab ja miks annab.
Tulviste viitas, et riikidel on seoses aumärkide andmise ja vastuvõtmisega erinevad reeglid. Näiteks Rootsis ei anta aumärke oma riigi kodanikele, kuid välismaalastele määratakse küll. Samuti võivad selliseid märke kanda vaid välismaalased.
«See pole tulenev monarhiast, vaid pigem ehk sellest, et inimesed on katsutud sellistes asjades võrdseks teha,» selgitas ta.
Kuidas aga Eestis käituda, see peaks Tulviste hinnangul praegu olema iga inimese enda otsustada ja nii tuleb lihtsalt ära tunda, et millal on õige tunnustus vastu võtta ja millal mitte.
«Meie riigis on see väga uus asi – ainult paar aastakümmet on olnud võimalus saada välismaa aumärke,» selgitas ta. «Siis tuleks kasuks, et mis reeglitest lähtuda ja mida on tarvis reglementeerida.»
Tulviste hinnangul võiks sellise reglemendi loomisega tegeleda spetsialistid riigikantseleist.
«Kui selline vaidlus tekib, siis nemad oskaks vastata,» sõnas ta.