Kivinuka sõnul jõudis olukord neli-viis aastat tagasi kriitilise piirini, saabuma hakkas meeletult kaebusi ning oli selge, et lennujaam peab kuidagi taksoäri ohjama hakkama.
Tänu keelumärkidele, tõkkepuudele, hoiatavatele flaieritele ja plakatitele ning G4Si turvatöötajate jõupingutustele on sadam ja lennujaam suutnud nn varrukameeste hulka oluliselt vähendada. Aga need, kes on jäänud, on nutikamad, jultunumad ja ülbemad.
Kivinuki sõnul on lennujaama töötajad märganud, et taksojuhtidel on selge töötjaotus. «Siin käib ainult üks seltskond. Kui siin neli-viis aastat tagasi oli 10-15 juhti, siis tänaseks on neid järgi jäänud viis. Neil on oma liider, oma juht, kes annab korraldusi; on see, kes on taksode pealeviskaja ehk taksode täitja. Tegevus on oma struktuuriga, nagu täiesti eraldi firma,» rääkis ütles reisiterminali juhataja ning näitas turvalindilt, kuidas nn taksomaffia töö käib.
«Siin on näha, kuidas ta jookseb järgi, valib välismaalase välja - kui sa välismaalase moodi välja näed, siis võetakse õigel hetkel kaasa. Huvitav on see, et inimesed lähevad temaga kaasa, ametlikust taksopeatusest mööda. Nad veetakse läbi terminali teise parklasse, teiste autode vahel seisvate taksode peale, mis on tülikas. Mingil määral peavad turistid ennast süüdistama,» lausus Kivinuk.
Kolm kuud tagasi tegi lennujaam erakordse käigu. Nad palkasid saabuvate lendude väravasse G4Si turvamehed, kelle põhiülesanne on seista varrukameeste ees ja kolmes keeles hoiatada, kui suure vea nad teevad, kui taksomaffia masina peale lähevad. Ja see, mis edasi juhtuma hakkas, on selge märk, kui karistamatult varrukamehed end täna Eesti riigis tunnevad.