/nginx/o/2010/10/24/454303t1hafdf.jpg)
Järjekordse rahvusvahelist avalikkust raputanud etteastega sai üleeile hakkama salajasele informatsioonile keskendunud portaal Wikileaks. USA meelehärmiks avaldati ajaloo suurimas saladokumentide lekkes võikaid üksikasju Iraagi sõja kohta.
Tellijale
Wikileaks korraldas USA ajaloo suurima infolekke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide võimud mõistsid 400 000 Iraagi sõja kohta käiva salajase dokumendi avaldamise teravalt hukka ning teatasid, et see seab ohtu USA kodanike ning tema liitlaste sõjaväelaste ja tsiviilisikute elu.
Vaatamata USA võimude keelule tõi Wikileaks muu hulgas päevavalgele hulga dokumente, mille kohaselt ei uurinud Ühendriigid Iraagis sõja ajal ette tulnud väärkohtlemise juhtumeid.
Ka selgub nendest andmetest, et Iraagis hukkus üle 66 000 tsiviilisiku, mis on
15 000 võrra enam kui varem avalikustatud ametlikel andmetel. Lisaks näitavad salaraportid BBC teatel, et USA kontrollpunktides hukkus sadu tsiviilisikuid.
Salajaste dokumentide järgi hukkus Iraagi sõjas alates 2003. aasta algusest 2009. aasta lõpuni 109 000 inimest, kellest 66 081 olid tsiviilisikud. USA on varem eitanud, et tsiviilisikute surma puudutavad raportid üldse olemas on.
Meedia teatel heidavad dokumendid varju USA sõduritele ning annavad aimu kinnipeetute väärkohtlemisest, millele võimud andsid vaikimisi heakskiidu. Näiteks kirjeldab üks raport üksikasjalikult, kuidas sõdurid lõikasid ühe kinnipeetu sõrmi ja põletasid teda happega.
«Varastatud salajaste dokumentide järjekordne vastutustundetu avalikustamine Wikileaksi poolt seab elud ohtu ning annab vastastele väärtuslikku teavet,» teatas Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees admiral Mike Mullen sotsiaalvõrgustikus Twitter.
Kuritegudega olevat seotud ka Suurbritannia väed. «Me võime kurta, et kuidas need lekked küll tekkisid, kuid arvan, et nende süüdistuste loomus teeb need erakordselt tõsiseks. Neid on murettekitav lugeda,» tunnistas Suurbritannia asepeaminister Nick Clegg BBC1-le. «Oletan, et USA administratsioon tahab ise vastuseid pakkuda. Pole meie asi öelda, kuidas seda teha.»
Cleggi sõnul peab juhtumeid aga kindlasti uurima, kuigi Briti kaitseministeerium hoiatas sarnaselt USAga Wikileaksi dokumentide avaldamise eest.
«Kõik, mis viitab sõja põhireeglite vastu eksimisele või sellele, et on korraldatud piinamisi, on äärmiselt tõsine ja see tuleb üle vaadata,» jätkas
Clegg. «Inimesed tahavad kuulda vastuseid nendele väga-väga tõsistele süüdistustele, mida minu arvates kõik üsna šokeerivaks peavad.»
Wikileaksi asutaja Julian Assange’iga pressikonverentsil esinenud advokaadi Phil Shineri sõnul näitavad dokumendid, et nähtavasti ignoreerisid Briti ja USA komandörid Iraagi võimude esitatud tõendeid piinamise kohta.
«Mõnede surmade puhul lasub Suurbritannial selge õiguslik vastutus. Võimalik, et iraaklased said just Briti vägede kontrolli all surma autodes, helikopterites või kinnipidamisasutustes,» sõnas Shiner meediale.
Briti kaitseministeerium nimetas Wikileaksi tööd vastutustundetuks, kuid ühtlasi tunnistati ametlikus teadaandes, et probleemi suhtutakse täie tõsidusega. «Kinnipeetavate kuritarvitamisele pole kohta. Kõik tsiviilsurmad on kahetsusväärsed ja võtame juhtumeid äärmiselt tõsiselt,» seisis teadaandes, vahendab The Guardian.
Iraagi peaministri Nuri al-Maliki pooldajad on aga veendunud, et Wikileaksi avaldatud dokumendid on kokkumäng, õõnestamaks peaministri võimu märtsikuiste valimiste eel., vahendab AFP. Lekkinud raportite kohaselt oli vägedel Maliki võimuloleku ajal riigi luba piinamiseks.
Wikileaks avalikustas juba juulis 77 000 anonüümsetelt allikatelt saadud saladokumenti Afganistani sõja kohta.