Eesti piimatootjad ja seakasvatajad vajavad Euroopa Liidu täiendavat abi, märkis peaminister Taavi Rõivas kirjas Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.
Rõivas palus Junckerilt abi Eesti seakasvatajatele ja piimatootjatele
Rõivas nimetas põllumajandussektori hetkeolukorda Eestis väga keeruliseks. Peaminister märkis, et keerulise olukorra on tinginud nii maailmaturul aastaga toimunud muutused kui ka Aafrika seakatku puhkemine.
«Seni kasutusele võetud meetmed pole piisavad, et lahendada halvenevat olukorda meie põllumajandussektoris,» märkis Rõivas kirjas, mille valitsusjuht saatis komisjoni presidendile täpselt nädal enne ELi liikmesriikide põllumajandus- ja kalandusministrite erakorralist kohtumist Brüsselis 7. septembril.
Rõivase sõnul tuleks astuda viivitamatuid lisameetmeid nende liikmesriikide huvides, keda kriis piimandussektoris on kõige valusamalt tabanud ning hüvitada tekkinud kahju. Peaministri hinnangul vajavad ELi täiendavat abi ka Eesti seakasvatajad. Nii tuleks Rõivase sõnul osutada neile täiendavat rahalist tuge ja leevendada katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiiranguid.
Konkreetselt juhtis valitsusjuht kirjas tähelepanu asjaolule, et keskmine piima kokkuostuhind Eestis oli tänavu juunis aastaga langenud 29 protsenti 23 sendini kilogrammi kohta, mis oli suurim langus ELis. Samuti märkis peaminister, et kokkuostuhind ei kata tootmiskulusid. Lisaks juhtis ta tähelepanu ka piimakarja kahanemisele ja piimatootmise vähenemisele Eestis.
Kirjas viitas Rõivas ka Venemaa poolt mullu Eesti piimatoodetele kehtestatud impordikeelule. Peaministri sõnul on riik küll leidnud odavamatele piimatoodetele alternatiivseid turge, kuid Venemaa kehtestatud impordikeeld puudutab kallimaid piimatooteid.
Valitsusjuhi kinnitusel on Aafrika seakatk põhjustanud turul tõsiseid häireid. «Eriti keerulise olukorraga seisavad silmitsi seakasvatajad, kes tegutsevad sisse seatud piirangu- ja puhvertsoonis,» märkis Rõivas.