Saartsi arvates on praegused koalitsioonierakonnad koostööks pigem sunnitud ning paremate alternatiivide olemasolul poleks vabatahtlikult liitu moodustatud. «Selle koalitsiooni sünd ei olnud selline, et sinna kuuluvad erakonnad oleks tahtnud väga koostööd teha, seda näitab kas või see, et esialgse koalitsioonileppe sünd võttis tavapäratult kaua aega,» ütles Saarts Kuku raadiole. «See on olnud probleemne liit juba algusest peale, kuid kuna puuduvad ka paremad alternatiivid, siis ükski partner selle lammutamisega ei riski,» selgitas Saarts, lisades et praegu otsustati valitsuses jätkata, sest suure tõenäosusega ei andnud kohtumised teiste erakondadega uue võimuliidu moodustamiseks piisavalt häid lootusi.
Politoloogi sõnul on lõhestumine sotside ridades mõistetav, sest koostöö Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonnaga ei jäta sotsiaaldemokraatlike ideede rakendamiseks kuigi positiivseid väljavaateid. Tema sõnul erakonnasisesed erimeelsused parteid aga ei lagunda. «Ühte koalitsiooni kuulumise pärast nüüd küll ükski erakond ei lagune, selleks oleks vaja ikka palju kaalukamaid põhjusi,» arvas Saarts.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski on öelnud, et võimuleppe avamises ja tekkinud konfliktis on ka palju positiivset, sest see aitas esimest korda tekitada edasiviivaid dialooge ka valimistevahelisel perioodil. Tõnis Saartsi hinnangul on uue nähtusega tegemist aga vaid osaliselt. «Seda, et üks koalitsioonipartneritest võimuleppe ilma välise surveta avab, sellest aspektist vaadatuna on tegemist uue nähtusega,» märkis ta, lisades et võimuleppeid on tegelikkuses muudetud ka varem. «2009. aastal muudeti seda välise surve ehk majanduskriisi mõjul,» tõi Saarts välja.